L’Oreali pärija kohtuasi tõi kaasa poliitikute rahastamise skandaali

Tuure koguvasse afääri on haaratud president, valitsuse liige ja Euroo­pa kõige rikkam naine.

Ühest hiljutisest arvamusküsitlusest selgus, et koguni kaks kolmandikku prantslasi peab oma poliitikuid enamjaolt korrumpeerunuiks. Küllap näitab mõni järgmine uuring säärase veendumuse suurenemist, sest sel nädalal on jõutud kõige kõrgemal tasemel korruptsioonisüüdistusteni. Täpsemini küll pole veel tegemist süüdistustega, vaid väidetega, mille kontrollimiseks on prokurörid alustanud eeluurimist. Nimelt avaldas veebiväljaanne Mediapart intervjuu Euroopa rikkaima naise, kosmeetikafirma L’Oreal pärija Liliane Bettencourt’i endise raamatupidaja Claire Thibout’ga (perekonnanimi selgus küll hiljem), kelle väitel olevat praegu võimul oleva konservatiivse partei UMP poliitikud saanud miljardärilt regulaarseid rahalisi annetusi.

Konkreetse summana nimetas Thibout 150 000 euro andmist UMP rahaasju korraldanud Eric Woerthile, kes on nüüd tööminister. See toimus märtsis 2007 ja oli mõeldud Nicolas Sarkozy presidendivalimiste kampaaniaks. Poliitikutele tehtavad sularahaannetused peavad aga piirduma 150 euroga, suurema summa puhul on vaja ülekannet või tšekki, millel annetaja on selgelt nimetatud. Nii sel kui ka muudel kordadel olevat raha antud üle pärast õhtusööke ja pidusid Bettencourt’i villas Pariisi eeslinnas Neuilly-sur-Seine’is, mille meer oli aastail 1983–2002 Sarkozy. „Kõik majas teadsid, et Sarkozy käis samuti Bettencourt’ide juures raha pärast. Ta oli regulaarne külaline,” rääkis 52-aastane raamatupidaja, kes lahkus miljardäri teenistusest 2008. aastal. „Sarkozy sai oma tavapärase ümbriku ikka kätte.”

Sarkozy raevutseb

Sama juttu olevat raamatupidaja rääkinud ka politseile antud tunnistustes, kinnitab tema advokaat. Seepeale alustaski Pariisi teise eeslinna Nanterre’i prokuratuur eeluurimist. President Sarkozy lükkas illegaalse rahastamise väited ümber. Tema sõnul on kahetsusväärne, et suuremat huvi tuntakse skandaali tekitava, mitte aga tööd tegeva inimese vastu. Võimalik, et töötegija all pidas ta silmas (peale iseenda) minister Woerthi, kes tegeleb parajasti suurt vastuseisu tekitava pensionireformi ettevalmistamisega. Seda muidugi ajal, mis tal jääb üle süüdistuste tõrjumisest. Woerth oli tule all juba enne seda 150 000 euro saamise juttu, mida ta muidugi samuti ägedalt eitab. Ja ikka on asjasse segatud 87-aastane Bettencourt, kelle pärandi üle peetava kohtuprotsessiga seoses Woerthi teema esile kerkiski. Nimelt selgus paari nädala eest, et Bettencourt’i teadmata oli tema isiklik teener eelmisest aastast salvestanud suurema osa tema jutuajamisi külalistega. Üks neist oli Bettencourt’i peamine varahaldaja Patrice de Maistre, kes räägib vanadaamiga muu hulgas Eric Woerthist ja tema naisest Florence’ist. Osalt internetis avaldatud üleskirjutistest selgub, et Florence Woerth töötas de Maistre’i firmas Clymene, mille ainsaks tegevusalaks oli igal aastal umbes 270 miljoni euro investeerimine. Need on olnud dividendid, mida Bettencourt saab oma 27,5-protsendiselt osaluselt L’Orealis. De Maistre ütleb salvestistes selgelt, et andis Florence’ile tööd Ericu palvel. Too eitab seda, tema naine Florence aga lahkus investeerimisfirmast möödunud kuul.

Kahtlustatakse maksupettust

Salvestistest paistab üsna selgelt välja tulevat ka see, et Bettencourt on hoidnud kõrvale maksude maksmisest, peites osa oma vara Šveitsi pankadesse. Mainitakse ka üht Seišelli saart – Arrost, mis kunagi kuulus Iraani šahhile, viimasel ajal aga Liechtensteini varifirma kaudu ilmselt Bettencourt’ile. Ja lõpuks kinnitavad teenri salvestised ka raamatupidaja väiteid, et Bettencourt on teinud poliitikutele, nende hulgas Woerthile rahalisi kingitusi. Woerthi puhul pole asi ainult võimalikus ebaseaduslikus annetuste vastuvõtmises. Tekib ka küsimus: kas Woerth teadis maksupettusest ja vaatas sellele läbi sõrmede, olles ise eelarveminister, kelle ülesanne on just maksud kätte saada? Kas Woerthid tõesti ei näinud oma ametites huvide konflikti? Või kui Eric Woerth seda ei teadnud, siis kas tõenäolistest tehingutest maksuparadiisides ei teadnud ka tema abikaasa kui Bettencourt’i vara hallanud firma töötaja? Küsitud on sedagi, kuivõrd lähedalt maksusid koguval ministril ja riigi ühel suuremal üksikisikust maksumaksjal üldse sobib suhelda.

Ametipost veel ei kõigu, aga toetus väheneb

•• Asjade võimalikust arengust kiiresti ette hüpates võib vist kohe ära öelda, et Nicolas Sarkozy ametipost pole kõikuma löönud.

•• Prantsuse president on ametiajal tavalise politsei- ja kohtu-uurimise eest kaitstud. Tema väidetavate seadusrikkumiste vaagimiseks võib moodustada parlamendiliikmetest erikohtu, kuid kuna Sarkozy koalitsioonil on mõ­lemas kojas enamus, ei paista sel­le loomine vähemasti praeguste väidete valguses tõenäoline.

•• Sellegipoolest ei saaks olla hullemat aega säärasesse afää­ri sattumiseks. Sarkozy populaarsus presidendina oli juba enne seda nädalat kogu ametiaja madalaimas seisus. Juunis toetas teda 26 protsenti küsitletuid ja 71 protsenti ajalehe Le Figaro tellitud küsitlusele vas­tanuid väitis, et ei usalda presidenti.

•• See tähendab, et Sarkozy on praegu ebapopulaarsem, kui tema eelkäija Jacques Chirac eales oli. Tõsi küll, Chiraci ma­dalseisuks jäi üsna samaväärne 27-protsendine toetus. Veel veidi langust peab aga Sarkozy läbi tegema selleks, et jõuda aegade madalaima reitinguni – Francois Mitterrand’i 22-protsendise toetuseni.

Tütar võitleb hiigelvaranduse eest

•• Liliane Bettencourt on maailma suurima kosmeetikafirma L’Oreali asutaja Eugène Schuelleri tütar, kes päris isa osaluse ja varanduse juba 1957. aastal. Ta oli abielus poliitiku André Bettencourt’iga, kes suri 2007. aastal.

•• Sama aasta lõpus esitas nende ainus tütar Francoise Bettencourt Meyers seltskonnategelasest fotograafi Francois-Marie Banieri vastu kaebuse, milles süüdistas teda vanadusnõdralt emalt umbes miljardi euro suuruse kingituse väljapressimises.

•• Kohtuprotsess Banieri üle algas alles nüüd, 1. juulil, kuid järgmine istung lükati kohe edasi, andmaks uurijatele aega kontrollida neidsamu Bettencourt’i endise teenri tehtud salvestisi, mille miljardäri tütar oli kaks nädalat varem politseile üle andnud.

•• Küllap tehti salvestised lootuses tõendada umbes 17 miljardi eurose varaga daami vanadusnõtrust, kuid välja tuleb muudki. Ühtlasi esitas tütar mullu tsiviilhagi, et ema tunnistataks juriidiliselt teovõimetuks.