Lõuna-Osseetia ootab maailmalt tunnustust
Separatistide parlament võttis kolmapäeval vastu deklaratsiooni, mis kinnitab, et Kosovo pretsedent annab Lõuna-Osseetiale argumendi iseseisvumiseks.
“Kui Kosovo puhul öeldakse, et neid tuleb tunnustada, kuna Kosovo ja Serbia ei suuda sisuliselt samas riigis koos elada,” rääkis raadiole Vabadus Lõuna-Osseetia de facto juht Eduard Kokoitõ, “siis meie tahame teatada, et ka Lõuna-Osseetia ning Gruusia kooseksisteerimine ühe riigi raames on võimatu.”
Eeldatavasti võtab sel nädalal samalaadse deklaratsiooni vastu ka teise Gruusiast eraldunud piirkonna, Abhaasia parlament.
Lääs sõdib vastu
Jutt sellest, et Kosovo iseseisvumine annab samasuguse õiguse teistelegi, on kõlanud eriti jõuliselt Moskvast, mis ähvardab “doominoefektiga”. 13. märtsil peaks osseetide ja abhaaside iseseisvusdeklaratsiooni arutama Venemaa riigiduuma.
Samal ajal ei usu analüütikud, et Moskva on valmis nende kahe piirkonna, Transnistria või ka Mägi-Karabahhi tunnustamiseks. Vaatlejad tõmbavad siin selge paralleeli Venemaa enda rahutute piirkondadega, näiteks Tšetšeeniaga.
Lääs eesotsas USA ja EL-iga kinnitab ühest suust, et iseseisvumise saavutamise “spetsiifiliste tingimuste” ehk Slobodan Miloševici jõhkruste tõttu ei saa Kosovot pretsedendina võtta. Gruusia pole selles siiski nii kindel, mistõttu Tbilisi välistab Kosovo tunnustamise.
Vene kaart separatistide juures
•• Kui Abhaasia kinnitab, et soovib saada iseseisvaks, siis Lõuna-Osseetia juhtkond nimetab oma lõppeesmärgiks ühinemist Venemaaga. Juba praegu on enamikul kummagi piirkonna elanikest Vene passid ja nad osalesid nädalavahetusel aktiivselt presidendivalimistel.
•• Moskva üritab tihendada mõlemaga ka kaubandussidemeid. Eile teatas Venemaa välisministeerium, et tühistab 1996. aastast kehtinud Abhaasia-vastased sanktsioonid ning kutsub üles seda tegema ka teisi SRÜ riike.
•• Lõuna-Osseetiaga muudab suhted keerulisemaks asjaolu, et Kokoitõ kontrollib vabariigist vaid poolt, ülejäänu on lojaalne gruusiameelsele Dmitri Sanakojevile. Kolmapäeval teatas Tbilisi, et kaalub lahkumist 1992. aastal loodud ühisest kontrollkomisjonist, mis on konflikti peamine läbirääkimisraamistik. Gruusia tahab, et lisaks Kokoitõ esindajatele osaleksid kõnelustel ka Sanakojevi saadikud.
