Saakašvili sai valimistel 95,8 protsenti häältest, samas ei pannud keegi kahtluse alla tema selget üleolekut konkurentidest. Mööndes, et õiged konkurendid eelistasid sedapuhku kõrvale jääda või siis lükati kõrvale, nagu näiteks endine julgeolekuminister Giorgadze, kel ei lubatud kandideerida.

Mõjuvõimsad vürstid raudses opositsioonis

Paraku meenutavad äsjased presidendivalimised ka 1991. a mais toimunuid, kui toonane Vaba Gruusia liider Zviad Gamsahurdia kogus 86,5 protsenti häältest. Ometi tähendas see, et Gruusia sattus veel enne kurikuulsat putši Moskvas kodusõtta, mis lõppes lahingutega Tbilisis jaanuaris 1992. Seda mäletatakse ja sestap on tark tänaselgi päeval rääkida neist, kes moodustavad Gruusia opositsiooni.

Tavaliselt algab jutt kohalikest liidritest. Tuleb tunnistada, et bolševike kuulid ei jõudnud kõigini ja isegi sotsialismi päevil Gruusias käinud võivad kinnitada, et siin-seal näidati neile isikuid, keda kõik kohtlesid aupaklikult, sest tegu oli vürstidega.

Klassikaliseks näiteks võib pidada Aslan Abašidzet, 66-aastast Adžaaria ülemnõukogu esimeest, tegelikult kohalikku vürsti, kes nõukogude võimu päevil istus tagasihoidlikul koolidirektori ametikohal, ent tõusis ametiredelil kohe, kui olud muutusid. Tema isa nimi, Ibrahim, teeb selgeks piirkonna usulise kuuluvuse, ent Abašidzed on alati end pidanud Gruusia vürstideks (Aslan märgib uhkusega, et Gruusia ajalooõpikutes on kirjas tema kaheksa esivanemat).

Türgi naabruses on igasugustel poliitmängudel piirid ja pole juhus, et Aslan käis 24. tunnil ka Gruusia presidenti valimas. Täpsustades, et ei tee seda mitte riigiametnikuna, vaid kui (enda loodud) Gruusia Taassünni partei esimees. Vürsti käitumist jälginud alamad lihtsalt ei jõudnud enam urnide juurde ning nii ongi teadmata vürsti ja ametliku Tbilisi kandepind Adžaarias.

Kõvad mehed Abhaasias ja Lõuna-Osseetias

Separatismi teise kantsi Abhaasiaga on lood keerulisemad. Tegemist on ligi 200 aastat püsinud Türgi vasallriigiga, kus tsarism alles 1864. aastal vürstilt võimu võttis (kättemaks ·amiili riigi toetamise eest). Pea terve 1921. aasta oli Abhaasia iseseisev riik, seejärel autonoomne. Ent isegi 1978. aastal oli Moskval ja ·evardnadzel tükk tegu, et abhaasid kontrolli alla saada: tegemist oli 1970. aastate kõige suurema ja samas mahavaikitud vastuhakuga kogu Nõukogude Liidus.

Sestap oli Abhaasia uus lahkulöömine Gruusiast veebruaris 1989 oodatud-kardetud ning edasine on palju sõltunud kohalike vürstide häälestatusest ja kokkulepetest. Viimaseid on iseloomustanud nii uue tšetšeenide riigi toetamine kui ka avalik kokkumäng Moskvaga. Gruusia presidendivalimisi võe-ti igal juhul kui “teises riigis toimuvaid valimisi”.

Peaaegu sama kõvad mehed on ka Lõuna-Osseetia liidrid, kes juba 15 aastat peavad sammu Abhaasiaga. Selle aasta 3. jaanuaril väisas neid ootamatult Saakašvili (osa Lõuna-Osseetiat on Gruusia vägede kontrolli all), ent president Kokoitõ teatas peatselt, et jättis “suuremeelsusest” Saakašvili arreteerimata.

Laia haardega kolmik mõjutab üldvalimisi

Presidendivalimistest eemalejääjaid oli teisigi, kes kahtlemata üritavad end näidata 28. märtsile määratud parlamendivalimistel. Seal mõjutavad valijaid ka esimesed muljed sametrevolutsiooniga võimu saanud Saakašvili–Burdzanadze–Zvania tegemistest. Kolmikul on eeldusi saavutada edu – eri lõppudega perekonnanimed viitavad sellele, et nad esindavad kolme suurt ja mõjukat rahvusgruppi.

Saakašvili sai juba justiitsministrina (oktoober 2000 – september 2001) tuntuks oma kolleegide korruptsiooni paljastamisega – nii näiteks jagati valitsuse istungil laiali fotod kinnisvarast ja koopiad pangaülekannetest. Toona maksis see talle ametikoha ja ladviku põlguse. Sedapuhku kasutatakse sama kaarti taas – praegu saab Gruusias isegi telefonitsi ametivõime informeerida kahtlustest vara soetamise kohta.

Nimetatud ettevõtmise tagamaaks on tühi riigikassa. Isegi USA-st kümne aasta jooksul laekunud 1,2 miljardit dollarit on haihtunud ei tea kuhu. Sestap pole juhus, et Saakašvili viibib praegu maailma majanduseliidi kohtumisel Davoses, et saada raha reformide alustamiseks. Samas, nagu eeldada võis, teeb Saakašvili oma esimese välisvisiidi presidendina Moskvasse.