Moslemid ohverdavad loomi selle mälestuseks, kui prohvet Aabraham oli valmis tooma Allahile ohvriks oma poja Ismaili, tõendamaks ustavust jumalale. Ent Kõigevägevam peatas tema hoobiks tõstetud käe ning saatis valge talle, kes siis ohvriks toodi.

Loomade ohverdamist peetakse islamimaailmas üllaks teoks: mida rohkem ohvreid moslem oma elu jooksul toob, seda kergem on tal pärast surma pääseda paradiisi üle kuristiku heidetud Sirati silla, mis on "peen nagu juuksekarv ja terav kui mõõk". Sealjuures toetavad ohvriks toodud loomad teda ega lase kukkuda põrgukuristikku.

Kurban-Bairami pühade ajal on kombeks kanda uusi või vähemalt parimaid rõivaid, käia külas, teha kingitusi ning külastada omaste haudu. Inimesed veedavad kalmistutel mitu tundi, lugedes palveid ja mälestades lahkunuid.