Selleks ainsaks eurooplasekski on Vladimir Putin, kes platseerus kolmandale kohale USA presidendi Barack Obama ja Hiina riigipea Hu Jintao järel.

„Peaminister, keda võiks vabalt nimetada ka tsaariks, keisriks ja kõigi venelaste autokraadiks,” põhjendas Forbes Putini mõjuvõimu, mis on kaugelt suurem „tema poolt üles nopitud riigipea, president Dmitri Medvedevi omast”. Tema võim laiub üle üheksandiku maakera maismaa-ala koos ulatuslike energia- ja mineraalressurssidega, ta on endine KGB ohvitser, kes ei karda võimu tarvitada, tungides Gruusiasse ning katkestades gaasitarned Ukrainasse ja Lääne-Euroopasse, lisas ajakiri.

Üks sajast miljonist

Nimekirja koostajate selgitusel võeti eelkõige arvesse neli tegurit: mõju paljude inimeste üle, kontroll suurte finantsressursside üle, mõju mitmes valdkonnas ja selle tegelik kasutamine.

Nimekirjas on 67 inimest ehk üks iga saja miljoni maailma elaniku kohta. Kolme presidendiga alanud nimekiri jätkub ilmselt kriisiajale sobilikult USA keskpanga juhiga ning millegipärast on peetud Mehhiko rikkurit Carlos Slimi (6.) võimsamaks kui temast jõukamat USA kolleegi Bill Gatesi (10.). Temale järgneb enam kui miljardi katoliiklase juht paavst Benedictus, kaugel 37. kohal on aga nähtamatu Osama bin Laden.

Viimati nimetatu on lavatagusest rollist hoolimata võimsam kui näiteks Prantsuse president Nicolas Sarkozy, kes 56. kohaga peaaegu et viimasesse kümnendisse sattus. Briti peaminister Gordon Brown pälvis 29. koha. Küll on aga Itaalia suurärimehest peaminister Silvio Berlusconi väärt 12. kohta ning nimekirjas on ka mõlemad Clintonid – Hillary 17. ja Bill 31. kohal.

Mõjukad

Noppeid nimekirjast

5. Sergei Brin ja Larry Page, Google’i asutajad

7. Rupert Murdock, meediafirma News Corp juht

15. Angela Merkel, Saksamaa kantsler ja mõjukaim naine

24. Kim Jong-il, Põhja-Korea liider

39. Tenzin Gyatso, Tiibeti vaimne liider

43. Dmitri Medvedev, Venemaa president

67. Hugo Chavez, Venezuela president