Stockholm Rootsi peaministri Göran Perssoni ümber möllab praegu torm. Kui partei kaotab valimistel kaheksa protsenti oma valijate toetusest ja tervelt 30 kohta parlamendis, siis on keegi selle eest vastutav. Ja kes veel peaks sellise ajaloolise kaotuse pärast rohkem vastutust kandma kui mitte parteiliider. Probleem on selles, et traditsiooniliselt ei viska Rootsi sotsiaaldemokraatliku partei liikmed oma parteiliidrit avalikult ja karistamatult kividega.

Naised Perssoni vastu

Seekord kulus valimispäevast terve nädal, enne kui esimesed kivid Perssoni poole vihisema hakkasid. Göteborgi kohalik naispoliitik kuulutas, et ta protestiks “vanakeste valitsemisele” partei tipus jätab ta otsekohe oma poliitilised ülesanded sinnapaika ja lahkub. Tema televisioonis antud avaldus toimus vaadatavuse tipptunnil.

Sellega oli jää murtud. Järgmine sotsiaaldemokraadist naine oli Nali Baksi. Tema tagasitõrjumine polnud parteijuhatusele enam nii kerge. Baksi on parlamendisaadik ja kuulub partei juhatusse. Tegemist on juba kõva nimega. Pärast tema sõnavõttu on kriitika vabalt voolama hakanud.

Eelkõige kritiseeritakse Perssoni juhtimisstiili. Teda süüdistatakse selles, et ta ei kuula parteikaaslasi ja tahab kõike ise otsustada. Perssonit nimetatakse “mühakaks ja nolgiks”, kes ei taha oma andekaid naisministreid ettepoole lasta. Mõ-nikord on ta neid koguni avalikult alandanud. Persson on eemale hirmutanud ka naisva-lijad, kes hääletasid hoopis Gudrun Schymani ja tema Vasakpartei poolt.

Parteisisene rünnak

Nüüd saab Persson oma parteikaaslastelt palju kibedaid nõudmisi ja nõuandeid: pangu Mona Sahlin valitsusse ja tehku temast asepeaminister; Persson võib ju peaministriks edasi jääda, kuid asendage ta parteiliidri kohal mõne naisega; kas ta ei suuda käia ühte jalga moodsate juhtimisviisidega?

Poliitilised reporterid on nüüd norima hakanud ja kirjeldavad üksteise võidu, kuidas peaminister demonstratiivselt oma lipsu maha ajas, haigutas või mikrofoniga mängis, sel ajal kui populaarne sotsiaalminister Margot Wallström valimiskampaania ajal Perssoni kõrval laua taga istus ja rääkis. Nüüd on Wallström tüdinud ja tahab valitsusest lahkuda.

Perssoni olukorra muudab eriti halvaks see, et isegi paljud sotsiaaldemokraatlikud ajalehed, eesotsas lugupeetud Dala-Demokrateniga, on end kriitikute ritta seadnud. See on sotsiaaldemokraatide seas väga ebatavaline. Rootsis nimelt ei tagandata ühtegi sotsiaaldemokraatliku partei liidrit. Seni on kõik parteijuhid peale Olof Palme, kes mõrvati, lahkunud halli pea ja lillesülemitega.