Magus vägivallaunistus Kiievis

Ukraina pealinna valitsevad kõik revolutsiooni tunnused peale peamise – puudub ühtne ja selge eesmärk.

„Keegi pidi ju midagi ette võtma,” purskab oma tüüpilise energiapahvakuga Pjotr Verzilov, Venemaa kunstirühmituse Voina üks tuntumaid aktiviste. Praegu tunneb maailm teda ehk isegi rohkem Tolokonnikova abikaasana. Jah, sellesama Pussy Rioti Nadežda Tolokonnikova, kes kannab kaheaastast karistust kirikus laulmise eest. Verzilov aga üüris Kiievi kommunaalametilt buldooseri, millega prooviti maha sõita presidendi administratsiooni ümbritsevat tara. Ukrainas saab raha eest kõike. Ja erinevalt Venemaast siin kedagi karistama ei tõtata – buldooseri rentimine pole ju mingi kuritegu.

Ootusärevus ja hirm

Kunstniku jaoks oli see kõik happening. Umbes midagi niisugust nagu Peterburis sillale joonistatud fallos, mis õhtul sildade avanedes otse FSB maja ees püsti tõusis. Ukrainlastele tulid aga buldooser ja jõu kasutamine paraja šokina, mitte palju väiksemana sellest, mille põhjustas nädal tagasi Maidanil inimesi veriseks peksnud miilitsa eriüksuse Berkut käitumine. Miitingud, tänavate blokeerimine ja isegi hoonete hõivamine kõlavad tänapäeva Ukraina poliitilises kultuuris täiesti igapäevasena. Inimestele füüsilise valu põhjustamine aga mitte.

Krister Parise reportaažist saab teada, millisesse seisu protesteerimisega on jõutud ja mida arvatakse toimuvast väljaspool Kiievit.