Nii teadlaste kui ka keskkonnakaitsjate kampaaniaid Baikalski linnas asuva suure tselluloosi- ja paberivabriku vastu alustati juba enne selle avamist pool sajandit tagasi. Praegu pole aga vabrik suletud mitte seetõttu, et peatada heitvee pumpamine maailma sügavaimasse ja vanimasse mageveejärve.

Peamine põhjus on hoopis majanduskriis: ühelt poolt on vähenenud Hiina nõudlus klooriga pleegitamata tselluloosi järele, mille tootmisele läks paberivabrik üle mullu septembris. Teine sulgemise põhjus on aga vabriku iganenud tehnoloogia. Selle toodang jääb lihtsalt tänapäeva nõuetele jalgu.

Siberi keskkonnakaitsjad üritavad Baikalskis käivitada mitmeid turismiprojekte ja luua seal ökoturismi piirkonna. Kuid nad on veendunud, et kui Venemaa valitsusorganid ei võta vastu otsust paberi- ja tselluloosivabrik Baikali kaldal lõplikult sulgeda, siis ei saa asja ka väikelinna turismiprojektidest.

Siberi väikelinn Baikalsk on praegu hädises seisus: eelmise aasta lõpus koondas paberi- ja tselluloosivabrik 1600 töötajat. Kuna ettevõte lõplikult oma tegevust peatanud ei ole, siis jäi palgale veel 800 linnaelanikku. Kõikide koondamine pole võimalik, sest vabrik hoiab töös kogu linna küttesüsteemi.

President Medvedev kohal

Olukord on nii tõsine, et täna arutavad Irkutskis Baikalski vabriku saatust Venemaa president Dmitri Medvedev ja vabriku suuromanik, Venemaa rikkamaid mehi Oleg Deripaska. Deripaska firmale kuulub vabrikust 51 protsenti ja ülejäänu on Venemaa riigi käes.

Keskkonnakaitsjad korraldasid sel puhul eile Irkutskis administratsioonihoone ees tunniajalise rahulikult kulgenud meeleavalduse, et nõuda kriisiolukorras ajutiselt suletud paberivabriku lõplikku kinnipanekut.

Artikli autor teeb Irkutskis programmi „Euroopa noored” kaudu vabatahtliku tööd.

Tehase juhte ei usaldata

•• „Mul on väga kahju, kui nendel läbirääkimistel Baikali järve kaitset üldse ei arvestata,” ütles meeleavaldusel üks kohalikke juhtivaid keskkonnakaitsjaid Marina Rihvanova.

•• „Kriisisituatsioonis on kergem võtta vastu keskkonnaohtlikke otsuseid, sest asi puudutab otseselt inimeste tööd,” ütles Rihvanova kolleeg, Inglismaalt pärit Jennie Sutton. „Ja paraku on Baikalsk üks Nõukogude-aegsetest linnadest, mis toetub vaid ühele tootmisvaldkonnale, milleks on paber ja tselluloos.”

•• Rihvanova sõnul on vabriku töötajad eravestlustes maininud, et suletud veeringlusega süsteem, millele läks vabrik väidetavalt üle seoses kloori kasutamise lõpetamisega ja mis pidanuks heitvete suunamise Baikalisse lõpetama, on tegelikult müüt ja jäätmed lastakse ikka järve.