“Tagantjärele hinnatakse praegust kriisi USA-s ilmselt kõige valulikumaks pärast Teist maailmasõda,” kirjutas paari päeva eest Financial Timesis Ühendriikide keskpanga endine juht Alan Greenspan. “Kriis nõuab palju ohvreid.”

Legendaarse rahandusjuhi mõttekäiku näivad jagavat enamik ameeriklasi. Hiljutise Reuters/ Zogby küsitluse tulemuste järgi usub vaid viiendik inimestest, et nende riigi üldsuund on õige. Kõigest 40 protsenti ei karda otseselt oma töökoha pärast.

Teiste äsja avaldatud uuringutulemuste kohaselt arvab kolmveerand ameeriklastest, et kätte on jõudnud majanduslangus. Selle võimalikkust peavad üha tõenäolisemaks ka eksperdid. Halvaks läinud kodulaenudest alguse saanud kriis annab üha valusamalt tunda ka teistes sektorites. Kõige rohkem tasub olla oma teenistuse pärast hirmul neil, kes töötavad ehitus- ja tööstusvallas.

Järjest selgemaks saab ka, millises ulatuses anti kodu ostmiseks laenu neile, kelle võimed tagasimaksmisest üle ei käi.  Economisti andmetel on praeguseks jäänud võlgu juba kuus protsenti koduomanikest. Enam kui üheksa miljoni elamispinna väärtus jääb hinnalanguse tõttu alla pangast võetud laenusummale. See on tekitanud sügava usalduskriisi, kus raha julgetakse välja anda vaid väga ettevaatlikult ning kannatavad ka need, kel muidu ei tohiks krediidi saamisega probleeme olla.

Üksikud head märgid

Ehkki analüütikud on tuleviku suhtes pessimistlikud, panevad nad enim lootusi keskpanga agressiivsele poliitikale. Sel nädalal kärpis föderaalreserv julgelt, kolmveerandi protsendipunkti võrra intressimäärasid ning laiendas nende rahandusettevõtete ringi, kes saavad talt otse laenu võtta.

Positiivsena püsib endiselt heal järjel Ühendriikide eksport. Nõrk dollar aitab aga koos tarbimishimu vähendamisega kärpida ka seni üht suuremat riski – ülikõrget väliskaubanduse defitsiiti.

Iraagi sõda kümneid kordi kallim

•• Kes iganes Iraagi sõda plaanides kuluarvestusi tegi, eksis sama palju kui need, kes lootsid leida Saddam Husseini massihävitusrelvi.

•• Bushi valitsus hindas tollal, et Saddami kukutamine, korra taastamine ning uue valitsuse pukkipanek läheb maksma 50–60 miljardit dollarit. Nagu kirjutab International Herald Tribune, ulatub nüüd arve aga juba 600 miljardini ning tšekkide väljakirjutamisele pole lõppu näha.

•• Enamik analüütikuid usub praegu, et kõige tõenäolisemalt tuleb ameeriklastel kulutada kokku kuni kaks triljonit. Tõsi, suuremate arvutuste hulka lähevad näiteks pikaajaline veteranide hooldus ning kaudsed majandusmõjud, nagu naftahindade tõus.