"Kahjuks on ebameeldiv tõdeda, et igal hetkel võin ma osutuda ülearuseks või võidakse mu palka vähendada," märkis BBC-le ühe Vene ettevõtte kommunikatsioonijuht Aleksandr, kellel on küll korralik sissetulek, kuid tal puuduvad säästud.

Aleksandr võib end praegu pidada isegi õnnelikuks, sest tema palka pole vähendatud ja tööaega kärbitud, nagu paljudel tema kolleegidel Venemaal. Pealegi sai ta viibida jõulude ajal Lääne-Euroopas. Samas on ta tuleviku suhtes üsna ebakindel, kuna mõned tema sõbrad on sattunud majanduskriisi haardesse.

"Venemaal algas kriis septembris," selgitas 29-aastane Moskva kinnisvaraärimees Konstantin. "Me polnud selleks valmis ei moraalselt ega äriteadmiste alusel, sest tunnustada nende vaateid, kes ootasid kriisi, tähendas põhimõtteliselt minna kalmistule ja matta end maha ehk müüa oma ettevõte ja teha taolisi samme."

Tema sõnul on paljud ettevõtted pidanud alates sügisest oma uksed sulgema: "Aga meie peame vähemalt märtsini vastu."

Konstantini sõnul suudab ta halvima stsenaariumi järgi oma peret ülal pidada umbes aasta, kuna neil on olemas korter ja kõik eluks vajalik. Kui kriis läbi saab, lubab ta koguda piisavalt sääste, et neist jätkuks kaheks aastaks, mitte kuueks kuuks, nagu ta seni tavatses koguda.

Venemaal saavad praegu paljud töötajad ümbrikupalka, kuna ametlikud palganumbrid jääksid hoolimata 13-protsendilisest tulumaksust umbes paarisaja dollari kanti.

Majanduskriisi tõttu seavad ettevõtete juhid nad aga valiku ette, kas palku vähendatakse poole võrra või kärbitakse koosseise. Töötajad nõustuvad palgakärbetega mitte ainult seetõttu, et vastasel juhul kaotaksid nad töö, vaid ümbrikupalgad jäävad ka pärast kärpimist ametlikust palgast kõrgemaks.

Venemaad tabas esimene tõsisem majanduskriis 1998. aastal ja paljud venelased mäletavad seda. Selle kriisi tõttu ei usalda venelased pankasid ega investeerimisfonde.


Kuid pea kümnendi kestnud majandusbuum muutis venelased tuleviku suhtes optimistlikuks, mistõttu nad kaotasid reaalsustaju. Nad said osta autosid ja kinnisvara ning reisida välisriikides.

Venelaste optimismi tuleviku suhtes süvendas veelgi naftahinna tõus ja paljud jäid uskuma, et see kestab igavesti, mistõttu sääste ei kogutud.

Praeguses kriisis on kõige paremini saanud hakkama suured ettevõtted, mis toodavad ja müüvad esmatarbekaupu. Samas on kõige suurema löögi saanud investeerimisfirmad.

Kuigi paljud venelased pole kriisi peatse lõppemise osas lootust kaotanud, siis analüütikute arvates kujuneb Venemaa jaoks kõige keerulisemaks tänavune kevad.