Mari sangari päev meenutab, et kunagi olid marid peaaegu vabad

Täna tähistatakse Marimaal ja Eestiski mari sangari päeva – sel päeval 1553. (teistel andmetel 1556.) aastal langes iseseisva Mari riigi eest võidelnud Boltuš.

Marid, kes on olnud Venemaa sõjakaim soome-ugri rahvas, alistusid venelastele pärast 30 aastat kestnud võitlust, mida ajaloos kutsutakse T‰eremissi sõdadeks. Kirjalikke ajalooallikaid on sellest ajajärgust (1552– 1584) vähe, kuid mari rahva mälu oli veel 19. sajandi lõpuni talletanud sõdades langenud mari vürstide-kangelaste (luzavuide) nimed – Mamit‰-Berdei ja teised.

Tollal ilmavalgust näinud esimese põlvkonna mari rahvusintelligentsi esindajad tõstatasid 1917. aastal esimesel maride ülevenemaalisel rahvuskongressil mõtte tähistada

26. aprilli rahvuspühana.

Seda pole aga marid kunagi laialdaselt tähistada saanud. Nõukogude ajal polnud nn Vene-Mari sõdadele tähelepanu juhtimine soovitav, praegune aeg on toonud aga Marimaa etteotsa mäemarid, kel pole nimetatud kangelasega midagi ühist. Mäemaride rahvuskangelane on hoopis Akpars, kes läks sõja käigus Moskva suur-vürstile vabatahtlikult oma maid üle andma.

Nõukogude ajal saavutas Akpars kõigi maride rahvuskangelase nimetuse, oli ta ju olnud ettenägelik poliitik ja Vene-Mari sõpruse pooldaja. 1990. aastate keskpaiku oli aga märgata selle seisukoha teatavat muutumist ja maride rahvusliikumise liidrite survel on hakatud kangelase päeva tähistama ning maride kangelaslikkust meenutama.

Praegu pühivad mari ajalooteaduses ja ka poliitikas taas uued tuuled. 2002. aastal tähistati taas maride vabatahtlikku liitumist Venemaaga, eelmisel aastal meenutati eelkõige marisid, kes langesid Teises maailmasõjas. Tänavu toimub Marimaa presidendi poolt ellu kutsutud uue mittetulundusühenduse Mari Kongress eestvõttel mälestuskontsert, opositsioon süütab aga kell 10 mälestus-küünlad ja peab miitingu.

Mis toimus aastail 1552–1584

Tegemist oli maride sõjaga, mille käigus marid lõid aastail 1552–1556 puruks kolm Vene sõjasalka. Siis toimusid aga maride leeris reetmised, mille tagajärjel valdav osa maride juhte võeti kinni. Järgnesid venelaste tapatalgud maride seas.

Marid pidasid läbirääkimisi Türgi vasalli Krimmi khaaniga, kes lubas abi. Maride teine sõda päädis paari Vene garnisoni vallutamise ning kaupmeeste ja maksuametnike tapmisega. Sõda lõppes 1574. aastal. Khaani abi jäi tulemata. Ivan IV Julm marisid ei karistanud. Viimane sõda lõppes 1584. aastal, sest Ivan Julm suri ja marid lootsid uue tsaari tulekust olukorra paranemist.

Miks tähistame mari sangari päeva

•• Põhjusi on mitu, ühest kül-jest on need ammused sõjad olnud seotud ka meiega. Kui poleks olnud T‰eremissi sõdu, siis oleks Ivan IV Julmal olnud rohkem sõjalist jõudu teha kurja siin Liivimaal, kus käimas oli Liivi sõda (1558–1583).

•• Teisest küljest on see oluline püha, mis toetab maride rahvuslikku identiteeti ja teadmist, et kunagi olid marid peaaegu vabad. Mari sangari päev on maride uhkuse päev, keegi ei saa ega tohi väita, et nad loobusid iseseseisvusest vabatahtlikult. Eestlased on maridega solidaarsed, sest meiegi ei astunud vabatahtlikult NSV Liitu.

•• Täna kell 18 toimub KuKu klubis koosviibimine ja kontsert. Homme kell 18 Tartu Kirjanduse Majas ning reedel kell 18 Narva Eesti Majas toimub kõnekoosolek ja kontsert. Pakutakse rahvustoite ja esinevad marid.