Lahenduse võib olla leidnud küsimus, miks Marsi põhja- ja lõunapoolkera on nii erinevad: tohutu madalik põhjas, kus kunagi võis ka laiuda ilmatu ookean, ning ebatasased, kraatritega pikitud kõrgemad pinnavormid lõunas. Lisaks sellele on planeedikoor lõunapoolkeral paksem.

Ajakirjas Nature avaldatud uuringutulemused viitavad, et kahepalgelisuse võib olla põhjustanud kokkupõrge tohutu asteroidiga. See andis Marsile hoobi, mille energia võrdus miljoni miljardi Nagasakile heidetud tuumapommiga. Säärasele tulemusele jõudis California Santa Cruzi ülikooli teadlase Francis Nimmo juhitud meeskond, kes arvestas arvutiga matkides välja, milline asteroidilöök muutnuks Marsi selliseks, nagu ta praegu on. Põhjapoolkera 8500 korda 10 600 kilomeetri suuruse elliptilise kraatri – mis katab kokku ligikaudu Euroopa, Aasia ja Austraalia mõõtmetega ala – võis tekitada poole kuni kolmveerandi Kuu suurune, 30–60-kraadise nurga all langenud asteroid.

Maa sai samuti obaduse

Marsi anomaalia selgitamine asteroiditabamusega pole sugugi uus mõte, kuid seni polnud tehtud arvutusi, mis juhtuks siis, kui planeeti tabaks sedavõrd suur asteroid. Alternatiivse teooria kohaselt võis põhja- ja lõunapoolkera erinevuse põhjustada tohutu vulkaanipurse umbes 3,8 miljardi aasta eest.

Umbes samal ajal põrkas ka Maa kokku veelgi suurema taevakehaga. Kokkupõrke tagajärjel paiskus Maa lähedale kosmosesse suur kogus planeedimaterjali, millest omakorda moodustus ajapikku Kuu.