„Tšernomõrdini kohta võib öelda, et ta oli mõnus mees. Kui inimene ei ole halva iseloomuga, siis ka poliitikas teeb ta küll vältimatuid asju, mida õigeks peab, kuid oskab teha neid kuidagi pehmemalt. Ta osakas asju ajade väga mõõdukalt,“ rääkis Helme.

„Tšernomõrdin oli ikka selline Jeltsini-aegne tegija. Pärast seda kui ta nii-öelda auametites oli, koordineerides SRÜ koostööd ja olles suursaadik Ukrainas, siis oli ta võrdlemisi tagasihoidliku mõjuga inimene,“ lisas ta.

Helme sõnul oli Tšernomõrdin Jeltsini ajal kahtlemata väga mõjukas ja otsustav tegija.

„Ta pehmendas kindlasti selliseid „pistriklikke“ meeleolusid, mis Jeltsini ajal ühe enam tugevnesid ja suutis endise kommunistina tasandada kommunistide vahepeal üsna suureks muutunud populaarsust ja pakkuda neile mõningast mõõdukamat alternatiivi,“ jätkas ta.

Helme hinnangul oli Tšernomõrdini suhtumine Eestisse mõõdukas ja salliv.

„Tšernomõrdin tegeles Eestiga siiski väga marginaalselt. Teda nimetati pigem majandusmeheks,“ lisas ta.

„Loomulikult käisid läbi tema laualt läbi Balti riikidesse ja Eestisse puutuvad küsimused. Tema poolt heaks kiidetud suunad ja juhtnöörid olid tõenäoliselt võrdlemisi alalhoidlikud,“ rääkis Helme.

Tšernomõrdin püüdis tema hinnangul hoiduda järsematest liigutustest, nii suhete halvenemise või parandamise suunas ning hoida teatud mõttes madalat profiili, tegeledes üksikute küsimustega nagu näiteks piirileppe või vene õigeusukirik.

„Mõnes mõttes just Tšernomõrdini ajal pandi paika suurest need välispoliitilised põhimõtted ja suunad, mida Venemaa on asunud teostama Putini ja Medvedevi perioodil,“ leidis Helme.

„Juba siis hakkas vaikselt välja kooruma see, et väikeste naabrite suhtes tuleb poliitikat ajada mitte nende endiga, vaid üle nende peade nende taga seisvate suurjõududega USA ja EL-iga,“ lisas ta.

Viktor Tšernomõrdin suri täna varahommikul Moskvas 73-aastasena. Ta oli Venemaa peaminister 1992. – 1998. aastani.

Tšernomõrdini kuulsaima tsitaadina teatakse lauset: „Tahtsime kõige paremat, aga välja tuli nagu alati".