Maskides mehed otsisid läbi Gulagi ohvrite abiorganisatsiooni Peterburis
Tähelepanuväärne on, et seda tehti ekstremismivastase paragrahvi alusel, mida võimud on viimastel aastatel üha tihedamini kasutanud selleks, et ebamugavate kodanikeühenduste elu keeruliseks teha, kuna selle alusel võib süüdistada peaaegu iga võime kritiseerinud ühendust või isikut.
Ametliku põhjenduse kohaselt otsiti Memorial läbi selleks, et leida andmeid poolteist aastat tagasi võimude survel ilmumast lakanud opositsioonilises ajalehes Novõi Peterburg ilmunud artikli kohta, mis rääkis toonase riigiduuma liikme ja hilisema kaitseministri armeekindral Igor Rodionovi esinemisest Peterburis, rääkis Novõi Peterburgi toimetaja Aleksei Andrejevi advokaat Konstantin Kuzminõhh ajalehele Kommersant.
"Kõigi märkide kohaselt ei anna see väljaanne rohkemat kui ettekäände otsida Memoriali ruumid läbi," teatas Memorial. "Äravõetud plaatidel olid andmebaasid, mis sisaldasid eluloolisi kokkuvõtteid kümnetest tuhandetest stalinistlike repressioonide ohvritest, mida Memorial on kakskümmend aastat kogunud, unikaalseid fotokogusid ja nõukogude terrori kohta käivate dokumentide koopiaid, Nõukogude Liidu koonduslaagrite surnuaedade ja mahalaskmispaikade otsingute tulemusi ja Gulagi endiste vangide intervjuude audioarhiivi."
Memoriali juhtimisel on loodud andmebaas 2,6 miljonist nõukogude terrori ohvrist. Läbiotsimise juures on kummaline ka see, et täna alustab Memorial koostöös Venemaa riigiarhiivi ja inimõiguste voliniku ning mitmete teiste partneritega kolmepäevast rahvusvahelist konverentsi stalinismi ajaloost.
Memoriali läbiotsimine on arvatavasti seotud sellega, et ühendus korraldas Londonisse pagenud ja seal polooniumimürgitusse surnud endisest FSB töötajast Aleksandr Litvinenkost rääkiva dokfilmi "Mäss. Litvinenko juhtum" näitamise Moskvas kuu aega tagasi, rääkis ajalehele Kommersant ühenduse liige ja väljapaistev õiguskaitsja Juli Rõbak. Andrei Nekrasovi tehtud film, mida näidati tänavu ka Cannes'i filmifestivalil, on Venemaal keelatud.
Üks olulisemaid Venemaa inimõigusorganisatsioone Memorial, mis tegeleb Gulagi vangilaagrite ohvrite abistamise ja neile õigusabi pakkumisega, asutati mitteformaalse ühendusena 1987. aastal, ametlikult on tegutsetud 1989. aastast. Praeguseks tegutseb ühendus peale Venemaa veel Saksamaal, Kasahstanis, Lätis, Gruusias ja Ukrainas.
Nõukogude aja lõpul pälvis Memorial tähelepanu ka sellega, et viis Moskvasse Lubjanka väljakule KGB – praeguse FSB – maja ette Stalini aja repressioonide ohvrite mälestuseks kivi Solovetsi saartelt. Pärast FSB eelkäija, bolševistliku Venemaa repressiivaparaadi Tšekaa ülesehitaja Feliks Dzeržinski kuju eemaldamist Lubjankalt Jeltsini ajal on ohvrite mälestuskivi paika jäänud.
