Mc­Cain: Oba­ma on na­gu staar, mit­te tõeli­ne lii­der


Viet­na­mi sõja kan­ge­la­ne, vä­lis­po­lii­ti­ka pist­rik, val­mis koostööks de­mok­raa­ti­de­ga.

Kriis on tõst­nud ma­jan­dus­tee­ma va­li­mis­kam­paa­nia kesk­mes­se ja sun­di­nud pre­si­den­di­kan­di­daa­te pak­ku­ma la­hen­du­si, mil­lest nen­de pre­si­den­diks saa­des ei pruu­gi enam abi ol­la­gi.

Nii näi­teks on John Mc­Cain lu­ba­nud eral­da­da kin­nis­va­ra ost­nu­te­le mil­jar­deid, et nood saak­sid va­he­ta­da kõrge ja muu­tu­va int­res­simää­ra­ga lae­nud fik­see­ri­tud mää­ra­ga ja se­davõrd sel­ge­ma int­res­si­ku­lu­ga lae­nu­de vas­tu. Kin­nis­va­rao­lu­kor­ra hal­ve­ne­des on ta kuu­lu­ta­nud, et va­lit­sus peaks siis­ki üles ost­ma ha­puks läi­nud hüpo­tee­gid ja need väik­se­ma väär­tu­se­ga re­fi­nant­see­ri­ma, mis liht­sus­ta­tult öel­des vä­hen­daks lae­nu ta­ga­si­mak­seid. Üht­la­si oli ta vä­he­mas­ti vii­ma­se aja­ni ar­va­mu­sel, et va­lit­su­se abi pan­gan­dussüstee­mi­le peaks ole­ma ta­ga­tud vaid ju­hul, kui ohus on ko­gu fi­nantssüsteem ja ma­jan­dus.

Majandusteemad

Naf­ta­hin­na kõrgus­tes­se tõus­tes te­gi ta et­te­pa­ne­ku kao­ta­da aju­ti­selt au­tokütu­se fö­de­raal­mak­sud. Ta on kuu­lu­ta­nud toe­tust keskk­las­si mak­sukär­be­te­le ja kut­su­nud mak­susüstee­mi liht­sus­ta­ma. Et­tevõtlus­mak­se tu­leks te­ma mee­lest vä­hen­da­da 35 prot­sen­dilt 25-ni ning üht­la­si on ta nõus pi­ken­da­ma Bus­hi mak­sukär­pep­rog­ram­mi pä­rast sel­le lõppe­mist 2010. aas­tal.

Te­ma mee­lest on ma­jan­du­se taas­tu­mi­se ni­mel eri­ti olu­li­ne säi­li­ta­da ma­da­lad mak­sud ning ühe osa­na sel­lest tu­leks suu­ren­da­da mak­su­soo­dus­tu­si fir­ma­de­le, jul­gus­ta­maks neid in­ves­tee­rin­guid te­ge­ma. Sa­ma­moo­di tu­leb mak­sumää­ra muut­mi­se­ga tul­la ap­pi ka töö­lis­te­le ja pen­sionä­ri­de­le. Pa­ra­jas­ti pen­sio­nipõlve alus­ta­ja­te pu­hul näi­teks soo­vib ta ku­ni akt­sia­tu­ru ko­su­mi­se­ni vii­vi­ta­da akt­sia­hin­da­de­le tu­gi­ne­va­test pen­sio­ni­fon­di­dest väl­ja­mak­se­te alus­ta­mi­se­ga, sest prae­gu oleks se­da­si saa­dud pen­sio­ni­ra­ha vä­he. Üldi­selt pöö­rab Mc­Cain roh­kem tä­he­le­pa­nu va­ra­de väär­tu­se säi­li­ta­mi­se­le, se­da nii akt­sia­te kui ka kin­nis­va­ra osas, kes­ken­du­des vä­hem töö­koh­ta­de loo­mi­se­le ja töö­tu­te abis­ta­mi­se­le.

Rii­giee­lar­ve val­las on Mc­Cain ol­nud suur­te va­lit­sus­ku­lu­tus­te vas­tu ja soo­vib vä­hen­da­da ee­lar­ve­puu­dujää­ki ku­lu­tus­te kär­pi­mi­se­ga vald­kon­nis, mis ei puu­du­ta sot­siaal­tur­va­li­su­se ra­has­ta­mist. See­juu­res ta­hab ta ter­vis­hoiu pu­hul kao­ta­da mak­su­soo­dus­tu­sed et­tevõte­te pa­ku­ta­va­le ter­vi­se­kind­lus­tu­se­le, an­des sel­le ase­mel igaühe­le, kes ise ter­vi­se­kind­lus­tu­se os­tab, 2500 dol­la­rit mak­su­soo­dus­tust. Kon­ku­rent­si suu­ren­da­mi­seks lu­baks ta ter­vi­se­kind­lus­tust os­ta väl­jas­pool oma osa­rii­ki. Võima­lust ars­te koh­tus­se kae­va­ta tu­leks te­ma mee­lest pii­ra­ta.

Mc­Cain pool­dab süsi­nik­diok­sii­di kvoo­ti­de­ga kaup­le­mist ja möö­du­nud aas­tal hää­le­tas ta se­naa­to­ri­na sea­du­se poolt, mis näeb et­te vä­hen­da­da süsi­nik­diok­sii­di emis­sioo­ni 2050. aas­taks  30 prot­sen­ti.

Vä­lis­maa naf­tast või laie­malt fos­siilkütus­test sõltu­vu­se vä­hen­da­mi­seks ei ole ta väl­ja käi­nud sel­geid eesmär­ke ega täh­tae­gu, küll aga lu­ba­nud sel­le tee­ma­ga te­gel­da. Nii­sa­mu­ti ei ole ta sead­nud sel­geid eesmär­ke näi­teks au­to­de kütu­se­ku­lu vä­hen­da­mi­seks. Biokütus­te val­las soo­siks ta eta­noo­li ka­su­ta­mist, kuid üldi­selt on ta väl­jen­da­nud vas­tu­meel­sust sub­sii­diu­mi­de ja mak­sue­ri­ne­vus­te vas­tu, sest need ri­kuk­sid tur­gu.

Välispoliitika

Mc­Cain pool­dab pä­rast Bus­hi kah­te ame­tiae­ga USA rol­li olu­list tu­gev­da­mist rah­vus­va­he­li­ses dip­lo­maa­tias ja lu­bab aga­ralt taas­ta­da mõnevõrra mu­re­ne­nud suh­ted liit­las­te­ga. USA ei saa ol­la maail­ma juh­tiv riik ai­nult oma jõule toe­tu­des, on ta kin­ni­ta­nud. Te­ma mee­lest tu­leb kuu­la­ta teis­te ar­va­must ja ar­ves­ta­da de­mok­raat­li­ke liit­las­te kol­lek­tiiv­set ta­het.

Loe veel

Ta on ol­nud kin­del Iraa­gi sõja toe­ta­ja, kel­le mee­lest pea­vad Ühend­rii­gid säi­li­ta­ma seal mää­ra­ma­ta ajaks ra­hu­val­ve­li­se sõja­li­se ko­ha­lo­le­ku – sar­na­selt USA vä­ge­de paik­ne­mi­se­ga Lõuna-Ko­reas ja Jaa­pa­nis. Te­ma sõnul on Iraa­gis vä­ge­de pai­su­ta­mi­ne ai­da­nud suu­ren­da­da seal­set sta­biil­sust ning de­mok­raa­ti­de soo­vi­tud kii­re sõja­li­ne taan­du­mi­ne oleks suur vi­ga.

Mc­Cai­ni veen­du­mu­se ko­ha­selt ei saa Ühend­rii­gid lep­pi­da Iraa­ni tuu­ma­rel­vas­tu­mi­se­ga ning sel­le ta­kis­ta­mi­seks toe­tab ta olu­li­selt kar­mi­ma­te fi­nants- ja kau­ban­dus­sankt­sioo­ni­de ra­ken­da­mist. Üht­la­si pool­dab ta sõja­list akt­sioo­ni, kui Iraan ku­ju­neb “tõeli­seks ohuk­s” Iis­rae­li­le. Ta on süüdis­ta­nud Iraa­ni sel­les, et seal õpe­ta­tak­se väl­ja Iraa­gis USA sõdu­reid ründa­vaid mäs­su­li­si ning toe­ta­tak­se Lii­ba­no­nis ole­vaid Hiz­bol­la­h’ äär­mus­la­si.

Mc­Cain on ni­me­ta­nud end “uh­kelt Iis­rae­li-meel­sek­s” ning kin­ni­ta­nud Pa­les­tii­na pre­si­den­di­le, et on pühen­du­nud Iis­rae­li– Pa­les­tii­na konf­lik­ti­le ra­hu­meel­se la­hen­du­se ot­si­mi­se­le. Ta on vih­ja­nud, et pühen­daks sel­le­le Bus­hist roh­kem ae­ga ja vae­va.

Af­ga­nis­ta­nis edu saa­vu­ta­mi­sel on te­ma mee­lest võtmetäht­sus edu­kaks võit­lu­seks al-Qai­da­ga ning sel­le­ni jõud­mi­seks pea­vad Ühend­rii­gid te­ge­ma koos-tööd Pa­kis­ta­ni va­lit­su­se­ga, et hä­vi­ta­da seal­sed äär­mus­las­te väl­jaõppe­laag­rid. Ta on soo­vi­nud ka NA­TO osa­lu­se suu­ren­da­mist Af­ga­nis­ta­nis.

Mc­Cain on lu­ba­nud aval­da­da Hii­na­le inimõigus­te val­las eda­sist sur­vet, kuid see­juu­res peab ta va­ja­li­kuks Hii­na ja USA su­he­te laien­da­mist ja süven­da­mist. Te­ma sõnul po­le sel­ge, kuivõrd kind­lalt ja tõsi­meel­selt on Põhja-Ko­rea val­mis oma tuu­map­rog­ram­mist loo­bu­ma. Tu­le­va­sed lä­birää­ki­mi­sed sel­le rii­gi­ga pea­vad haa­ra­ma ka kaug­maa­ra­ket­ti­de prog­ram­mi, Jaa­pa­ni ko­da­ni­ke röö­vi­mi­si ja reÏii­mi toe­tust nii ter­ro­ris­mi­le kui ka tuu­ma- ja muu­de rel­va­de le­vi­ku soo­dus­ta­mist.

Mc­Cain on ol­nud üsna hää­le­kas Ve­ne liid­ri Vla­di­mir Pu­ti­ni kri­ti­see­ri­ja, vii­ma­sel ajal näi­teks on ta süüdis­ta­nud Ve­ne­maad püüetes an­nek­tee­ri­da osa Gruu­siast. Mc­Cai­ni mee­lest on Ve­ne­maa Pu­ti­ni va­lit­su­se all muu­tu­nud ag­res­siiv­se­maks eri­ti nen­de nüüdseks de­mok­raat­li­ke rii­ki­de vas­tu, mis lõid Nõuko­gu­de Lii­dust lah­ku. Ta usub ka, et Ve­ne­maa on tei­nud oma mõjuvõi-must gaa­si- ja naf­ta­tu­rul po­lii­ti­li­se rel­va. Sel­les val­gu­ses on Mc­Cain ar­va­mu­sel, et nii Gruu­sia ja Uk­rai­na kui ka tei­sed en­di­sed Nõuko­gu­de va­ba­rii­gid tu­leb võt-ta NA­TO-sse, Ve­ne­maa aga hei­ta väl­ja G8-st. Sel­le­gi­poo­lest lu­bab ta töö­ta­da Ve­ne­maa­ga hea­de su­he­te saa­vu­ta­mi­se ni­mel.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare