„See on tõsine hoiatus, see on hoiatus kõigile,“ ütles Medvedev Moldova presidendile Vladimir Voroninile, vahendab Reuters. 
Moldova juht möönis, et on õppetunni kõrva taha pannud. „Jumal tänatud, et kõigi nende aastate jooksul on meil olnud piisavalt mõistust, et mitte lasta olukorral niimoodi halveneda,“ sõnas Voronin.
Voronin ja Medvedev kohtusid täna Vene presidendi Sotši residentsis samal ajal, kui Venemaa parlament hääletas Lõuna-Osseetia ja Abhaasia iseseisvust tunnustavate resolutsioonide poolt.
Nende kahe regiooni „iseseisvus“ hirmutab Moldovat, mis kardab, et Venemaa võib nõuks võtta ka Transnistria „iseseisvust“ tunnistada.
Venemaa saatis 1990. aastate alguses Moldovasse oma „rahuvalvajad“, kes pidid lõpetama konflikti pealinn Chisinau ja eraldikippuva Transnistria vahel. Praegu Vene armee najal püsiva de facto eraldi riigikese elanikkonnast 31,9% on rumeenlased/moldaavlased, 30,3% venelased ja 28,9% ukrainlased.
Transnistria konflikt sarnaneb Lõuna-Osseetia ja Abhaasia omale, mis augusti algul sõjaks puhkes.
“Külmunud konfliktid on tõelised vulkaanid, mis võivad iga kell purskama hakata,“ möönas Moldova president Voronin täna. „Sellepärast võtame me arvesse, mis mujal juhtus: sellest on kasu, kui me suudame jälle nii targad olla, et mitte lasta sellistel asjadel meie riigis juhtuda.“
Venemaa püüab praegu sobitada Chisinau ja Transnistria vahel kokkulepet, mis jätaks küll Transnistria Moldova osaks, aga annaks sellele laiaulatusliku autonoomia. Venemaa vahendatav lepe annaks ühtlasi Transnistriale õiguse lahkuda Moldova koosseisust juhul, kui Transnistria tahaks liituda oma elanikkonnale etniliselt lähedasema Rumeeniaga. Mitu aastat tagasi keeldus Moldova sarnasest leppest, mida toona püüdis vahendada NATO. Nüüd aga on Voronin Vene vahenduse suhtes palju leplikum.