Medvedev pakkus välja muslimitele eraldi telekanali loomist ja kontrolli islami hariduse omandamise üle välismaal, vahendas Reuters.

"Paraku suudavad kuritegelikud rühmitused siiani värvata noori oma tegevuse tarbeks," ütles Medvedev vaimulike ja piirkondlike juhtide kogunemisel oma Musta mere äärses Sotši suveresidentsis.

Venemaa Põhja-Kaukaasia vabariike Tšetšeeniat, Inguššiat ja Dagestani on tabanud praegu kestva muslimite püha kuu ramadaani ajal enesetapurünnakute ja relvastatud rünnakute laine. Kuid Kremlit kummitab oht, et radikaalsed islami poliitilised liikumised võivad levida Põhja-Kaukaasiast teistessegi Venemaa muslimi piirkondadesse.

Kreml tahab hoida endale lojaalseid islami vaimulikke

Vaesuse, korruptsiooni ja võimu kuritarvitamise all kannatavas Kaukaasias on üha suuremat populaarsust saavutanud islami radikaalid, kes seavad kahtluse alla nende vaimulike autoriteedi, kes Moskvaga vastasseisu ei otsi.

Ainult sõjalisest survest mässuliste vastu ei piisa, arvas Inguššua president Junus-Bek Jevkurov, kes on nüüdseks taastunud enesetapurünnakust, mis juunis peaaegu tema elu nõudis. "Me peame taas üles ehitama ühiskondlike väärtuste süsteemi," ütles Jevkurov.

Medvedevi arvates peaks Venemaa kujundama kanali, mille kaudu saaks propageerida "islamit, mis on meie maal traditsiooniline". Tema arvates tuleks rangemalt kontrollida noori, kes pöörduvad tagasi Venemaale araabia maadest, kus nad on õppinud islami koolides. "Paraku võtavad need inimesed naastes kaasa põhivoolust hälbivaid arusaamu islamist," ütles Medvedev. "Me peaksime kujundama mingisuguse korra."

Ka budistide koostööd üle piiride tuleb ohjeldada

Hiljuti – seoses visiidiga Mongooliasse, mille loodusvarasid Venemaa noolib – käis Medvedev ka Venemaa Föderatsiooni piiresse jäävas põlises budismi kantsis Burjaatias, kus soojendas suhteid sealsete budistlike vaimulikega. Ametlike allikate sõnul jõudis president koos sealsete vaimulikega ühele nõule, et budistid ei vaja abi välismaalt.

Alates president Vladimir Putini valitsusajast on Venemaa paistnud silma sellega, et piirab riigis tegutsevate vabaühenduste – sealhulgas seltside, kultuuriliste ühenduste ning usuliste ühenduste – võimalusi saada rahalist abi välismaalt. Säärast abi tohib praegu kanda ainult riigiasutuste kontodele, kust riigiasutus võib selle siis oma äranägemist järgi edasi anda või kinni pidada.  

Seaduse järgi on Venemaal praegu neli ametlikku "traditsioonilist religiooni": ristiusk, juudiusk, islam ja budism. Kui õigeusu kirik on Kremliga teinud tihedat koostööd juba Teisest maailmasõjast saati, siis juudiusuliste organisatsiooni üle saavutasid föderaalvõimud oma kontrolli ligi kümme aastat tagasi. Islamiga on lugu keerulisem, sest Venemaal elavatel sunniitidest muslimitel ranget hierarhiat pole. Jääb näha, kuidas suudab Kreml kasvatada endale lojaalseid muslimeid ja budiste.