Medvedev üllatas eelmisel neljapäeval kogu Venemaa avalikkust, võttes vastu Novaja Gazeta peatoimetaja Dmitri Muratovi ja lehe ühe omaniku, NSV Liidu viimase juhi Mihhail Gorbatšovi. Samas väljaandes töötas ka Anna Politkovskaja, kes tapeti 2006. aastal. Enamik Venemaal säilinud sõltumatuid päevalehti nimetas kohtumist pretsedendituks, sest see oli esimene kord üle paljude aastate, kui Venemaa riigijuht kohtus eraldi opositsioonilise ajakirjandusega.

Kass oli kodust ära

„Üldiselt oli nii, et Putin sõitis ära Davosi (maailma majandusfoorumile – toim), aga Medvedev kutsus sel ajal Muratovi enda juurde, et talle kaastunnet avaldada. Kass oli kodust ära ja hiirtel oli pidu,” kommenteeris ootamatut kohtumist üks Venemaa tuntumaid ajakirjanikke Julia Latõnina, kes teeb ka ise Novaja Gazetale kaastööd.

Põhjuseks oli järjekordne mõrv. 19. jaanuaril tappis seni tabamata mõrvar Moskva kesklinnas päise päeva ajal natsionalistide ja fašistide vastaste ning tšetšeene kaitsvate kohtuasjadega tuntuks saanud advokaadi Stanislav Markelovi ja teda saatnud vabakutselise ajakirjaniku Anastassia Baburova, kes oli Novaja Gazeta kaasautor. Baburova oli juba neljas Novaja Gazetaga seotud ajakirjanik, kes on alates 2000. aastast tapetud.

Topeltmõrv tekitas Venemaal suurt vastukaja, kuid riigijuhid vaikisid sel teemal kuni eelmise nädalani. Kohtumisel oli Gorbatšov teatanud Medvedevile, et peab presidendi vaikimist veaks, mispeale juristiharidusega Medvedev vastas, et ta polevat tahtnud juurdlust segada.

„Kas töötate Kremlis juriskonsuldina või ehk siiski presidendina?” kommenteeris Medvedevi seisukohta teine tuntud ajakirjanik, Aleksandr Minkin Moskovski Komsomoletsist. „Miks poleks tohtinud avalikkuse kaudu avaldada survet nendele, kes tunnevad mõrtsukate vastu poolehoidu?” Minkin viitas sellele, et mitu natsionalistlikku ühendust rõõmustas avalikult Markelovi tapmise pärast.

Medvedev avaldas kohtumisel kaastunnet tapetute lähedastele. Seejärel teatas Venemaa president ise, et ühe versiooni järgi võivad mõrva taga olla fašistid. Novaja Gazeta peatoimetaja sõnul oli Medvedev öelnud, et „fašismiprobleem teeb talle Venemaal väga muret”.

Muratov mainis presidendile, et üks natsionalismi ja fašismi kasvu põhjus on see, et Venemaal ei lasta demokraate suuremate telejaamade eetrisse. Muratovi sõnul oli Medvedev vastanud, et „mingeid juhiseid demokraatide hävitamiseks pole andnud ei tema ega ka ta administratsioon”.

Nagu pärast Listjevi tapmist

•• See on väga tähtis, et Venemaa president võttis inimesed esimest korda vastu, avaldas neile isiklikku kaastunnet ja mõistis hukka poliitilise tapmise, ütles Moskva politoloog Boriss Makarenko.

•• Kremlile lähedale seisvatest politoloogidest liberaalsemate vaadetega Makarenko meelest ei võtnud Medevdev Novaja Gazeta esindajaid vastu mitte sellepärast, et see on opositsiooniline ajaleht, vaid sellepärast, et „ajaleht oleks justkui mingis mõr­vaotsuste nimekirjas”.

•• Makarenko võrdles Kommersandis Medvedevi tegu Venemaa üle-eelmise presidendi Boriss Jeltsini käitumisega 1995. aastal, kui Jeltsin sõitis päev pärast tuntud teleajakirjaniku Vladislav Listjevi tapmist kohtuma Ostankino ajakirjanikega.