Lisaks tagandas Medvedev ametist ka Orjoli ja Voroneži oblasti ning Neenetsi ringkonna kubernerid. Kõik kubernerid avaldasid ametliku teate kohaselt soovi tagasi astuda, kijrutas Reuters.

"See on sõnum avalikkusele ja eliidile, et president on täis otsustavust. Tipus ollakse ilmselgelt närvilised, peljates võimalikke rahutusi," ütles Moskva Carnegie keskuse analüütik Maša Lipman.

Venemaa president Dmitri Medvedev tagandas ametist Pihkva oblasti kuberneri Mihhail Kuznetsovi. Tema asemele võib saada oblastikogu saadik Andrei Turtšak, teatas Interfax.

"Vastavalt seadusele tagandan Kuznetsovi ametist tema omal soovil," ütles Medvedev. 40-aastane Kuznetsov sai Pihkva kuberneriks 2004. aastal.

Venemaal kaotas president Vladimir Putin kuberneride ning Venemaa Föderatsiooni kuuluvate vabariikide presidentide otsevalimise 2005. aastal pärast Beslani pantvangikriisi, rõhutades keskjuhtimise rolli terrorismi vastu võitlemisel. Voli kubernere ja presidente ametisse määrata läks presidendile. Iga vabariigi või oblasti kohalik seadusandlik kogu võib presidendi määratud juhi küll hääletusel kinnitamata jätta, kuid president võib selle otsuse soovi korral tühistada.

Kohtupäev võib saabuda ka Jeltsini ajal Venemaast lahkulöömise mõtetest loobumise eest keskvõimult hulga eriõigusi välja kaubelnud Tatarstani presidendile Mintimer Şäymievile (vn k Šaimijev), kes on küll ametis olnud 1991. aastast ja on tagasi valitud kolm korda. Viimati valiti ta tagasi 2005. aasta märtsis ning tema ametiaeg peaks järgmisel kuul lõppema.