Medvedevi aastakõne: moderniseerimine ja kellakeeramine
Aga suve- ja talveaeg polnud muidugi presidendi iga-aastase, parlamendi mõlemale kojale peetava kõne peateema. Medvedevi jutu põhirõhk läks tema tänavusele lemmikratsule – riigi moderniseerimisele, et lõpetada sõltuvus nafta- ja maagaasiekspordist.
Sada minutit kestnud esinemises tegi president märkimisväärselt palju ettepanekuid, mille ta suunas kõik täitmiseks valitsusele. Ministrid ise eesotsas peaministri ja eelmise riigipea Vladimir Putiniga kuulasid Medvedevi kõnet esimeses reas.
Üks Kremlile lähedasemaid politolooge Gleb Pavlovski märkis, et Medvedev astus oma pöördumisega selge sammu näitamaks, kes on riigi tegelik liider. „Tema esinemine oli ühtlasi läkitus valitsusele, mõnes mõttes Medvedevi läkitus Putinile,” ütles Pavlovski.
„Tandem eksisteerib, aga selle programmi ja strateegia pakub välja president,” lisas Pavlovski. „Ta ei vastanda ennast valitsusele, aga ta on – esimene.”
Rahvas arvab siiski teistmoodi. Uuringufirma Levada-keskus hiljutise küsitluse järgi leidis 32 protsenti vastanuid, et võim on kindlalt Putini kätes. Medvedevi pihus on võimuohjad 13 protsendi arvates. Kõige rohkem, 48 protsenti küsitletuid vastas, et võim on võrdselt mõlema käes.
Medvedev alustas pöördumist üsna teravalt. Ta nentis, et Venemaa praegune majandus ja kogu ühiskond tugineb endiselt veel paljuski sellele, mis loodi üle 20 aasta tagasi ehk Nõukogude Liidu ajal. „Ja kuigi see hoiab siiamaani meie riiki veel pinnal, vananeb kõik väga kiiresti, nii moraalselt kui ka füüsiliselt,” lausus Medvedev.
Venemaa majanduse sõltuvust maailma toorainehindadest nimetas president alandavaks. Lisaks sellele tunnistas Medvedev, et kriisi tõttu kukkus Venemaa majandus rohkem kui enamikus maailma riikides. „21. sajandil vajab meie riik igakülgset moderniseerimist, eelkõige tehnoloogilist,” teatas ta. „See on Venemaa tänapäeva maailmas ellujäämise küsimus.”
Kõige olulisemateks Venemaa majandusliku moderniseerimise valdkondadeks nimetas Medvedev meditsiinitehnoloogia ja ravimitööstuse arendamist, elektrienergia säästlikumat kasutamist ning tuumaenergia ja kosmosetehnoloogia edendamist.
Internetifännina käskis Medvedev valitsusel hoogsalt arendada infotehnoloogilist infrastruktuuri, mille poolest Venemaa on Euroopast ja USA-st kõvasti maha jäänud. President nõudis, et viie aasta pärast peab kõikjal Venemaal olema ligipääs lairiba-internetile, toimima digitelevisioon ja mobiilside 4G-võrk.
Medvedev soovitas Venemaal kiiremas korras üle minna elektroonilisele asjaajamisele, et vähendada korruptsiooni. Ta rääkis e-valitsusest, mis suurele osale venemaalastele kõlab utoopiana.
Pannes põhirõhu probleemidele, mis on seotud Venemaa moderniseerimisega, käsitles Medvedev vähe poliitilisi teemasid. Kui eelmise aasta pöördumise peamine uudis oli riigipea ametiaja pikendamine praeguselt neljalt aastalt kuuele, siis seekord polnud esinemises sõnagi võimukorraldusest.
Siiski, esimest korda tun-nistas Medvedev avalikult, et Venemaal on probleeme valimiste korraldamisega. Konkreetselt käis ta välja ettepanekud, et hääli tuleks hakata lugema elektrooniliselt ja oleks mõistlik loobuda nõudest, et parteid peavad valimistel osalemiseks allkirju koguma.
Allkirjade nõuetele mittevastavus on üks sagedasemaid ametlikke põhjendusi, millega opositsioonierakondi valimistest kõrvale jäetakse. Seda juhtus näiteks massiliselt viimastel Moskva kohalikel valimistel kuu aega tagasi.
Pragmaatiline välispoliitika
„Seejuures tahan ma eraldi rõhutada: demokraatia tugevdamine ei tähenda korrakaitse nõrgenemist,” teatas Medvedev. „Mis tahes katsed kõigutada demokraatia sildi all ühiskonda ja destabiliseerida riiki tõkestatakse.”
Riigi välissuhtluses pole presidendi kinnitusel suuri muutusi oodata. „Meie välispoliitika peab olema eranditult pragmaatiline,” märkis Medvedev. „Selle efektiivsust tuleb hinnata lihtsa kriteeriumi abil: kas see aitab kaasa meie riigi elustandardi paranemisele?”
Medvedev lisas, et Venemaa taotleb endiselt ÜRO rolli suurendamist maailma asjade otsustamisel.
Teine tähtis eesmärk Venemaa jaoks on Medvedevi sõnul Euroopa uue julgeolekulepingu sõlmimine. Tema kinnitusel ei tohi seda lepingut vaadata kui NATO-vastast sammu.
„Palju riike ei kuulu sinna blokki, aga tõsiseid otsuseid, mida on vaja langetada Euroopa julgeoleku suurendamiseks, tuleb teha juba täna,” lausus Venemaa president. „Meile on vaja uut, efektiivset lepingut. Kui meil oleks selline efektiivne institutsioon, mis oleks võimeline peatama agressorit, siis poleks Gruusial jätkunud jultumust päästa valla sõda Osseetia rahva vastu.”
Üks Venemaa tuntumaid opositsioonipoliitikuid, Boriss Jeltsini aegne asepeaminister Boriss Nemtsov ütles, et Medvedev pani pöördumises Venemaale õigeid diagnoose: loodusvaradest sõltuv majandus, piiritu korruptsioon, väljasurev elanikkond jne. „Probleem on aga selles, et Medvedevil ei tule sellest midagi välja, sest moderniseerimist peab alustama poliitilise süsteemi muutmisest, tsensuuri keelamisest, valmimiste võltsimise lõpetamisest,” rääkis Nemtsov. „Kõigest sellest Medvedev oma pöördumises isegi ei iitsatanud.”
Suurim takistus – Putin
Venemaa moderniseerimiseks peaks Medvedev Nemtsovi sõnul vabastama ametist peaminister Putini. „Aga kõigile teadaolevatel põhjustel puudub tal selleks võimalus,” nentis Nemtsov, viidates tõsiasjale, et Putin määras sisuliselt ise kaks aastat tagasi Medvedevi oma järglaseks Kremlis.
Ühele Putini lemmikettevõt-misele astus Medvedev siiski vastu. Putini presidendiks oleku ajal loodi Venemaal nimelt hulgaliselt riigikorporatsioone, millele eraldati suuri summasid ja mida enamasti juhtisid Putinile lähedased isikud. Medvedev teatas nüüd, et peab riigikorporatsioone „praegustes tingimustes perspektiivituteks”.
Poliitilistest küsimustest peatus Medvedev pikemalt ainult Põhja-Kaukaasial. Ta nimetas sealset olukorda Venemaa kõige tõsisemaks sisepoliitiliseks probleemiks.
„Ütleme ausalt: korruptsiooni tase, vägivald ja klannilisus on Põhja-Kaukaasia vabariikides pretsedenditu,” lausus Venemaa president.
Ta märkis, et Inguššias on tööta 40 protsenti tööealisi elanikke, Tšetšeenias 30 protsenti. Medvedev teatas, et Tšetšeenia kõrval hakkab järgmisest aastast riigieelarvest sihtotstarbelist abi saama ka Inguššia. 2016. aastani eraldatakse sellele väiksele vabariigile 32 miljardit rubla (11,2 miljardit krooni). Seejuures tunnistas Medvedev ise, et osa Kremli antavast rahast varastatakse kohapeal avalikult.
Põhja-Kaukaasia teemalt läks Medvedev üle armee probleemidele, nimetades huvitavaid arve. „Järgmisel aastal tuleb vägedele tarnida üle 30 ballistilise raketi, nii maapealseid kui ka merel baseeruvaid, viis raketikompleksi Iskander, 300 ühiku kanti tänapäevast soomustehnikat, 30 helikopterit, 28 sõjalennukit, kolm aatomiallveelaeva, üks korvett-tüüpi sõjalaev ja 11 kosmoseaparaati,” loetles ta.
Medvedevi kõne kõige ootamatum teema puudutas ajavööndeid. Venemaa on pindalalt maailma suurim riik ja laiub läbi 11 ajavööndi. Kui Kaliningradis saabub kesköö, siis Vladivostokis on juba kell 11 hommikul.
Medvedevi sõnul tuleks kaaluda USA ja Hiina eeskujul ajavööndite hulga vähendamist, et efektiivsemalt riiki valitseda. Ta lisas, et ühtlasi tuleks uurida, kas majanduslikult poleks mõistlik loobuda eraldi suve- ja talve-ajast.
Medvedev puudutas ka sellist tundlikku teemat nagu kunst. Ta teatas, et tuleb pöörata suurt tähelepanu kunsti „novaatorlike, eksperimentaalsete suundade toetamisele”. „Novaatorluse vaimu on vaja levitada kõigisse kultuurielu sfääridesse,” ütles Venemaa president.
Veel andis Medvedev nõuandeid kooliprogrammi koostamiseks, täpsemalt kehalise kasvatuse kohta. Tema sõnul peaks nädalas olema vähemalt kolm kehalise kasvatuse tundi.
Pärast Medvedevi esinemist korraldas Venemaa kõige mõjukam raadiojaam Ehho Moskvõ oma koduleheküljel küsitluse, kas inimesed usuvad tema reformide elluviimisse. 91 protsenti vastas, et ei usu.
Põhipunkte
Uuest Euroopa julgeolekulepingust
•• Peame astuma tõsiseid samme julgeoleku kindlustamiseks Euroopas. Kui meil olnuks efektiivne institutsioon agressorite peatamiseks, poleks Gruusial jätkunud jultumust vallandada sõda Lõuna-Osseetia rahva vastu.
Uute relvade kasutusele võtmisest
•• Järgmisel aastal peame võtma relvastusse 30 maal ja merel paiknevat ballistilist raketti, viis raketisüsteemi Iskander, umbes 300 moodsat soomukit, 30 kopterit, 28 lennukit, kolm tuumaallveelaeva, ühe korveti ja 11 satelliiti. Relvade kvaliteet peab paranema, hind langema.
Bandiidid ja korruptsioon Põhja-Kaukaasias
•• Võitleme edasi rahvusvahelise terrorismiga, hävitame bandiidid Põhja-Kaukaasias, kus korruptsioon on pretsedenditu. Riiklikke vahendeid varastatakse seal peaaegu avalikult.
Korrumpeerunud ametnikud vangi
•• Korruptsiooniprobleemi ei saa lahendada ainult vangi mõistmistega. Kuid trellide taha tuleb korrumpeerunud ametnikud nii ehk naa heita.
Demokraatiast ja stabiilsusest
•• Iga katse õõnestada olukorda demokraatlike loosungitega, destabiliseerida riiki ja lõhestada ühiskonda peatatakse. Seadus on igaühe ja kõigi jaoks, valitsevate parteide ja opositsiooni jaoks. Vabadus tähendab vastutust ja ma loodan, et igaüks mõistab seda.
Vanast ja uuest majandusest
•• Me pole suutnud saada lahti majanduse primitiivsest struktuurist, meie tootmise konkurentsivõime on häbiväärselt madal.
Algelise toorainetele tugineva majanduse asemel peame looma nutika majanduse, tootes unikaalseid teadmisi, uusi kaupu ja tehnoloogiaid, mis on inimestele kasulikud.
Ühiskonnast ja liidritest
•• Sellise arhailise ühiskonna asemel, kus juhid mõtlevad ja otsustavad igaühe eest, peame saama intelligentsete, vabade ja vastutustundlike inimeste ühiskonnaks.
