Medvedevi suurpuhastus Vene armees: õhudessantvägede ülem vallandati ametist
Tema vallandamise ametlikuks põhjuseks oli toodud asjaolu, et mees sai 17. aprillil 55-aastaseks, mis on tema ametis maksimaalne vanus, teatas Interfax.
"Tänasest täidab tema kohuseid õhudessantvägede staabiülem kindralleitnant Nikolai Ignatov," teatas armee esindaja. "Õhudessantvägede uus ülem määratakse ametisse pärast võidupüha."
Juhul kui vanus sai Jevtuhhovitšile määravaks, siis on Vene armees mitmeid ülemaid, kes on sama vanad kui tema või saavad lähiajal 55-aastaseks. Nii on raketivägede ülem Nikolai Solovtsov 60-aastane, õhujõudude ülem Aleksandr Zelin sai täna aga 56-aastaseks ja 18. augustil saab 55-aastaseks mereväe ülem admiral Vladimir Võssotski.
Varem samas staabiülemana tegutsenud Jevtuhhovitš määrati õhudessantvägede ülemaks novembris 2007. aastal, kui tema eelkäija kindralpolkovnik Aleksandr Kolmakov määrati kaitseministri esimeseks asetäitjaks. Jevtuhhovitš on teeninud Valgevenes, Afganistanis, Aserbaidžaanis ja Leedus. Ta on olnud ka Vene kontingendi juht Kosovos.
Medvedev vallandas aprillis ametist sõjaväeluure GRU juhi Valentin Korabelnikovi, kes kritiseeris armeereformi. Eelmisel aastal sai ametist priiks armee peastaabi ülem kindral Juri Balujevski.
Selle aasta jooksul jäävad reformi teostamisel Vene armees ametita 50 kindralit. Aastaks 2020 ellu viidav reform näeb muuhulgas ette ohvitseride arvu kärpimist, baassõjaväelinnakute loomist, Akula-klassi tuumaallveelaevade teenistusest kõrvaldamist. Ka kaotatakse armees senine diviisidel põhinev struktuur ja juurutatakse uut brigaadidel põhinevat struktuuri. See muudatus peaks plaanide järgi olema teostatud selle aasta lõpuks.
Reformi käigus likvideeritakse lipniku auaste, kuid see-eest suurendatakse leitnantide hulka koguni kuus korda. Samas kärbitaks peastaabi isikkoosseisu aastaks 2012 koguni 60 protsendi võrra. Ümberkorralduste käigus vähendatakse relvaladude ja sõjatehnika hulka.
Vene armee rahuaja isikkoosseisus peaks reformi järel olema 1 miljon sõjaväelast.
Vene armee on saanud pärast Nõukogude Liidu lagunemist sisepoliitilise kriitika osaliseks, seda eelkõige amortiseerunud tehnika ja ohvitseride üha kasvava amoraalsuse pärast.
