„See seadus aitab lahendada sotsiaalseid konflikte,” märkis eelnõu selgitanud minister. „Pole ju mõistlik, et kaks eri gruppi korraldaksid meeleavaldused ühel ajal ja samas kohas. See viiks kokkupõrgete, mürgeldamiseni,” väitis Błaszczak.

Ometi ei taha teised, eelkõige kodanikuühiskonna esindajad ja demokraatia edendajad valitsusega sugugi nõus olla. Nende arvates on pärast siseministri kõnet kiirkorras parlamendi alamkoja ehk seimi heakskiidu saanud eelnõu väga halb. Selliseks kartuseks on põhjust.

Valitsuse eelnõu keelaks korraldada samas kohas üheaegseid meeleavaldusi. Lisaklausel annab aga meeleavalduste registreerimise ja korraldamise eelisõiguse riigile, katoliku kirikule ja religioossetele organisatsioonidele. See tähendab, et konkureerivate meeleavalduste registreerimistaotluse korral eelistataks riiklikku marssi automaatselt valitsusvastase protesti ees.

Kogunemisvabadus kuulub põhiliste inimõiguste hulka, mis peavad esmajärjekorras olema tagatud kodanikele, mitte riigivõimule.

Ja mitte ainult: ühtlasi tahetakse tekitada uus säte, mis käsitleb regulaarselt toimuvaid massikogunemisi, „eriti Poola ajaloo tähistamisse puutuvaid”. Regioonide võimud saaksid eelnõu järgi anda säärastele üritustele kuni kolmeaastase pika loa. Tegelikkuses tähendaks see, et rahvuspüha saaks mitmeks aastaks valitsuse meeleavaldusega monopoliseerida, sest eelnõus lubatakse võimudel muude soovijate samal ajal ja samas kohas kogunemine juba eos keelata.

Praegune kord lubab igaühel ja igal ajal kohalikult omavalitsuselt kogunemise luba taotleda. Nagu paljudes teisteski lääneriikides, rahuldatakse taotlus põhimõttel: kes ees, see mees. Valitsuse soovitavate muudatuste puhul on selge, et kiusliku või pahatahtliku rakendamise korral on nende reeglitega võimalik võimudele vastumeelsete meeleavalduste korraldamist vähemalt raskendada, kui mitte takistada.

Meenub abordiseadus

Selge on ka eelnõu ajend. Tasub meenutada, et valitsus jäi sügisel üpris näotusse seisu, kui neil tuli Poola naiste meeleavalduste tõttu loobuda kavandatud äärmuslikust abordiseaduse muutmisest. Aga samuti on neil olnud pinnuks silmas marsid, mida korraldavad Poola demokraatia olukorra pärast muretsevad kodanikud, kes pole rahul PiS-i valitsusega, mis on üritanud sõltumatuid põhiseaduslikke institutsioone enda poliitilistele eelistustele allutada.

Avalike kogunemiste korraldamist piirava eelnõu üks käredamaid kritiseerijaid on Poola õigusvahemees Adam Bodnar. „Seda eelnõu ei tohiks vastu võtta, sest seal pakutud lahendused pole põhiseaduse ega rahvusvaheliste standarditega kooskõlas, sest piiravad kogunemisvabadust,” sõnas Bodnar. „Kogunemisvabadus kuulub põhiliste inimõiguste hulka, mis peavad esmajärjekorras olema tagatud kodanikele, mitte riigivõimule,” lisas ta teravalt.

Eelnõu seaduseks saamiseks peab selle veel heaks kiitma parlamendi ülemkoda ehk senat ja president Andrzej Duda. Seetõttu on paljud Poola kodanikuühiskonna organisatsioonid pöördunud nende poole palvega kava mitte toetada.

Pöördumisele on alla kirjutanud 77 ühiskondlikku organisatsiooni, nende seas Amnesty Internationali Poola haru ja Poola Helsingi Inimõiguste Fond. „Me ei saa nõustuda kodanike õiguste suvaliste ja soovimatute muudatustega. Nende taga paistavad olevat poliitilised ja võimule sobivad eesmärgid,” seisis avalduses.

Muudatused oleksid vastuolus paljude normidega

Poola valitsuse plaan pole jäänud märkamata ka välismaal. Esmaspäeval tegid ühisavalduse Euroopa julgeoleku- ja koostööorganisatsiooni (OSCE) inimõiguste eest seisva osakonna juht Michael Georg Link ja Euroopa

Nõukogu inimõiguste volinik Nils Muižnieks, kes mõistsid plaani hukka. Nad märkisid, et inimeste õigus meelt avaldada on kaitstud pea kõigi rahvusvaheliste lepete järgi. „Rahumeelne kogunemisvabadus on kaitstud, isegi garanteeritud nii ÜRO, Euroopa Nõukogu kui ka OSCE ees võetud kohustuste ja õiguslike standarditega,” ütles Link ja nõudis, et eelnõu mitte mingil juhul sellisel kujul vastu ei võetaks.

Muižnieks lisas, et muudatused piiraksid ebaproportsionaalselt suure osa Poola elanikkonna õigusi ja oleksid vastuolus Euroopa inimõiguste konventsiooniga.