Merkel joonistab EL-is uusi jõujooni. Täna on Eesti „tööintervjuu”
Kaks kuud on EL-is vaikselt Suurbritannia referendumi põhjustatud haavu lakutud. Kõigil riikidel oli põhjust mõelda, kuidas Ühendkuningriigi lahkumist korraldada ja mis saab järelejäänud EL-ist edasi.
Aga nüüd on mõtete mõlgutamise aeg läbi. EL-i poliitiline elu löödi esmaspäeval kiiresti kihama, sest Saksamaa kantsler Angela Merkel pani augustikuu puhkustele punkti ja asus suurele Euroopa tuurile. Kõigepealt käis Merkel Vahemere ääres Itaalias ja täna jõuab ta sealt EL-i teise otsa Eestisse. Augusti lõpuni kestval tuuril kohtub Merkel kokku 15 EL-i riigi valitsusjuhtidega.
Selles andis tooni kätte Merkeli esimese külastuse sihtkoht ehk Itaalia, kus Napoli ranniku lähedal asuva Ventotene saare juurde pargitud Giuseppe Garibaldi nimelisel lennukikandjal võõrustas teda koos Prantsusmaa presidendi François Hollande’iga Itaalia peaminister Matteo Renzi.
Uus triumviraat
Kolmik püüti dramaatilistele fotodele, mis kujutavad neid suure laeva tekil fotograafide poole jalutamas. Ülejäänud Euroopale ja maailmale saadeti sõnum, et Suurbritannia lahkumine ei jäta EL-i mingit auku, Suurbritannia koha on nüüdsest endale võtnud Itaalia.
Uue triumviraadi sõnumi, et Brexiti asemel on nüüd tähelepanu all taas EL-i tulevik, võttis Merkel kokku järgmiselt: „Me austame Suurbritannia otsust, kuid tahame loomulikult selgeks teha, et ülejäänud 27 riiki töötavad eduka ja turvalise Euroopa nimel.” Saksa valitsusjuht lisas, et viimases küsimuses vajab Euroopa kiiresti tulemusi.
Kuid fakt on see, et Suurbritannia eemaldumine ja Itaalia lisandumine EL-i traditsioonilisse suurde kolmikusse muudab senist riikidevahelist dünaamikat. Vaieldamatult läheb EL senisest rohkem lõunapoolsete riikide nägu ja see kujundab omakorda samme, mida 27 riigi liit Merkeli nimetatud tulemuste saavutamiseks ette võtab.
Majanduspoliitikas pole senine Saksa kasinusreeglitele keskendumine enam nii jäik.
EL-i julgeoleku ja kaitsepoliitika arendamine, mis seisis Suurbritannia sõnastatud range põhimõtte taga NATO-ga mitte konkureerida, pole Ühendkuningriigita Euroopa jaoks enam tabu.
Majandusvallas on juba suvel nähtud märke, et uued jõujooned soosivad rangete reeglite asemel muid lahendusi. Näiteks jättis Euroopa Komisjon Saksamaa avalikul õnnistusel tegemata trahvid pikka aega EL-i eelarvereegleid rikkunud Hispaaniale ja Portugalile.
Merkel ütles Itaalias otse välja, et näeb EL-i eelarvereeglites „palju võimalusi paindlikkuseks”, mis veel mõni aeg tagasi oleks olnud ennekuulmatu avaldus.
Sisuliselt soovib Merkel täna Tallinnas kuulda, kas Eesti on valmis tema ja ülejäänud uue triumviraadi poliitikamuutustega kaasa tulema. Eesti valitsuse jaoks oleksid need märgiliselt suured sammud. Suurt valikut aga ei ole, sest üksi vanade dogmade eest võitlema jäädes ähvardab oht vajuda läbi pragude riikide sekka, kellest suurt midagi ei sõltu.
Merkeli spetsiaalne sõit Tallinna annab kinnitust asjaolust, et ta peab Eesti kaasamist Brexiti-järgse Euroopa kujundamisse väga tähtsaks. Kasvõi seepärast, et ajal, kui üleeuroopalised lahendused üldiselt moes pole, seisab Eesti selliste valdkondade ühise arendamise eest, millele isegi kõige suuremad euroskeptikud ei mõika vastuargumente leida. Ehk siis kõik digitaalteenustele kehtivate piiride mahalammutamisse ja nende turu arendamisse puutuv. Eestil tuleb tänane võimalus ära kasutada.