Merkel: tuumaenergiast loobudes saab Saksamaast suunanäitaja
Saksa kantsleri sõnul on tuumaenergiast loobumise näol tegemist fundamentaalse muudatusega, millega Saksamaa võib olla eeskujuks teistele maadele. Esialgu ei ole küll ükski teine suur tööstusriik säärast sammu astumas.
„Me usume, et meie maa saab olla suunanäitaja teekonnal taastuvate energiaallikate uude ajastusse,” tsiteeris kantslerit uudisteagentuur AFP. „Meist võib saada esimene tööstusriik, mis saab hakkama taastuvale energiale üleminekuga, koos kõigi sellest tulenevate võimalustega: eksport, arendus, tehnoloogia, töökohad.” Merkeli sõnul peaks tuleviku elekter olema „turvalisem ja samal ajal varustuskindel ja kättesaadava hinnaga”.
Kui seni oli Merkeli valitsus seisukohal, et varasem sotside-roheliste valitsuse suund tuumajaamade sulgemisele pole õige ja tuumaenergeetikaga tuleb jätkata veel mitukümmend aastat, siis Fukushima katastroofi järel tehti kannapööre. Moodustati komisjon, mis uuris tuumaenergiast loobumise võimalusi ja proovikive ning nüüd jõuti järeldusele, et see on saavutatav.
Oma osa oli valijate meelsusel, mis ilmnes roheliste partei eduna mitme liidumaa valimistel – eriti selgelt märtsi lõpus Baden-Württembergis, kus rohelised võtsid võimu selles kristlike demokraatide kantsis. Mõned ennatlikuma hoiakuga vaatlejad on koguni oletanud, et Merkeli otsus tuumaenergia osas viitab võimalusele luua järgmiste valimiste järel koalitsioon rohelistega.
Tuumaenergiast loobumise kava järgi ei käivitatagi enam seitset vanemat reaktorit, mis suleti turvakontrolliks kohe pärast Fukushima katastroofi. Kaheksas vanimate hulka kuuluv reaktor Krümmelis Põhja-Saksamaal oli Fukushima ajal tehniliste probleemide tõttu suletud ja jääbki nüüd nii. Aastaks 2021 suletakse järk-järgult kuus reaktorit ning kolm uusimat 2022. aastaks. Sotside-roheliste valitsuse kava järgi pidi viimane tuumajaam suletama 2021. aastal.
Tuumajaamades toodetakse 23 protsenti Saksamaa elektrist (täpsemini küll oli seis selline enne vanade reaktorite töö peatamist märtsis), nii et küsimus, kuidas auk täita, on igati kohane. Asja uurinud komisjon leidis ühe võimaluse lihtsalt elektri kokkuhoius. Tõhusamad masinad ja hooned aitavat kümne aasta pärast vähendada elektri tarbimist kümme protsenti.
Pole ka üllatav, et nina on pööratud tuule poole. Kuid selles osas on selge, et suuremas koguses saab tuuleenergiat püüda Põhjamerel, kuhu ongi suured tuulejaamad kavandatud. Häda on aga selles, et suletavad tuumajaamad on enamikus lõuna pool ja seal on ka rohkem elektrit vajavaid tööstusettevõtteid. Seega tuleb põhja-lõuna suunal rajada läbi Saksamaa uued kõrgpinge ülekandeliinid. Säärased energia Autobahn’id, nagu vastased neid nimetavad, rikuvad paljude arust ilusa Saksa südamaa.
Spetsialistide sõnul tähendab tuumajaamadest loobumine laiemalt ülekande- ja jaotusvõrkude ümberehitamist, mis aga võib tuua kaasa elektrivarustuse katkemise või ebakindluse piirkonniti. Üsnagi levinud on ka arvamus, et tuumajaamade asemel on vähemasti esialgu paratamatu kivisöest elektrit tootvate jaamade poole pöördumine, mis aga teadagi kasvuhoonegaaside vähendamise kavadega kokku ei kõla.
Saksa tuumatöösturid on arusaadavalt hoiatanud, et nii kiire loobumine nende toodangust annab tugeva löögi riigi tööstusele ja otseselt riigi rahakotile. Reutersi kogutud andmeil jääb riigil eeloleva viie aasta jooksul saamata ligikaudu kaks miljardit eurot aastas, enamikus mitmesugustest maksudest, mida tuumajaamade operaatorid on tasunud.
Küll aga võivad Saksamaal pillid kotti panema sunnitud tuumatöösturid leida ärivõimalusi naabermaades. Enamikus just tuumaenergiale toetuv Prantsusmaa ei ilmuta sugugi sellest loobumise märke ja Poola kavandab kahe tuumaelektrijaama ehitamist.
Rootsi keskkonnaminister Andreas Carlgren, kes pole ise mingi tuumaenergia pooldaja, viitas aga Saksamaa otsuse mõnetisele kahepalgelisusele. „Saksamaa peab kõige tõenäolisemalt suurendama tuumaelektri importi Prantsusmaalt,” märkis Carlgren ja lisas: „Olemas on risk, et nad ei suuda nii kiiresti peatada sõltuvust fossiilsetest kütustest, eriti aga söel põhinevast energiast.”
Rootsi on küll samuti otsustanud tuumaenergiast loobuda, kuid laseb tuumajaamadel nende järsu sulgemise asemel välja surra ehk kavakohase eluea lõpuni töötada.
Šveits suretab tuumajaamad välja
•• Šveitsis, kus avalikkuse vaenulikkus tuumaenergia vastu kasvab, otsustas valitsus eelmisel nädalal tuumaenergiast tasapisi loobuda. See tähendab, et vananevate tuumajaamade asemele uusi ei ehitata ning jaamad suletakse nende elutsükli lõppedes aastail 2019 kuni 2034.
•• Šveitsis on viis tuumareaktorit, mis toodavad umbes 40 protsenti elektrist. Kõik nad on valminud enne 1985. aastat. Surveveereaktor Beznau 1 hakkas aga tööle juba 1969. aastal ja on praegu vanim ikka veel töötav reaktor maailmas.
•• Uute reaktorite ehitamiseks oli küll välja valitud kolm kohta Beznaus, Gosgenis ja Mühlebergis, kuid plaanid on praeguseks kalevi all. Tšernobõli katastroofi järelelainetuses otsustasid šveitslased referendumil 1990. aastal kehtestada uute jaamade rajamise moratooriumi.
•• Fukushima järelkajana on aga Šveitsis hakatud rääkima sellestki, et seegi kant ei pruugi olla maavärinakindel. Uued uuringud näitavad, et maavärina risk on arvatust kaks korda suurem.
•• Väiksemaid maavärinaid Šveitsis esineb, kuid ajaloost on teada võimas Baseli maavärin 1356. aastal, mil hävisid kindlused ja kirikud linnast isegi 30 kilomeetri kaugusel, Baselist endast rääkimata.
