Mida arvavad teadusest Obama ja Romney?
1. Innovatsioon ja majandus. Teadus ja tehnoloogia on alates Teisest maailmasõjast, mil valitsus muutis prioriteediks rahuaegse teaduse mobiliseerimise, taganud poole USA majanduskasvust. Ometi seavad mõned hiljutised ülevaated kahtluse alla Ameerika juhtrolli neil elulistel aladel. Milline poliitika tagaks Ameerika jätkuva juhtpositsiooni maailma innovatsioonis?
Obama: On valmis kahekordistama võtmeuuringute rahastamist, et toetada teadlasi ja ettevõtjaid. Ameerika laste tulevikuks ettevalmistamiseks on ta seadnud järgmiseks kümneks aastaks eesmärgi õpetada välja 100 000 teaduse ja matemaatika õpetajat.
Romney: Innovatsiooni toetamine algab jõupingutustega lihtsustada korporatsioonide maksusüsteemi, reformida ümberõpet, vähendada valitsuse regulatsiooni koormat ja kaitsta Ameerika intellektuaalset omandit kogu maailmas. Obama katse mängida riskikapitalisti ning valida võitjaid ja kaotajaid ning kulutada miljardeid dollareid poliitiliselt eelistatud investeeringutele on maksumaksjale olnud katastroof.
2. Kliimamuutus. Obama: Tuleb suurendada rohelise energia osa. Ta on kehtestanud standardid piiramaks kasvuhoonegaaside paiskumist sõidukitest ja teinud investeeringuid puhtasse energiasse, esmakordselt piirates uute fossiilkütustel töötavate jõujaamade süsinikusaastamist. Jätkab jõupingutusi, et vähendada sõltuvust naftast ja kasvuhoonegaaside emissiooni.
Romney: Maailm muutub soojemaks ja inimese aktiivsus annab sellesse oma panuse. Seega peab toetama jätkuvat debatti. Obama otsused süsihappegaasi tootmise piiramiseks panevad USA majandusele tohutu koorma. Probleem on aga globaalses soojenemises, mitte Ameerika soojenemises. Hiina on USA ammu ületanud.
Romney on vastu süsinikumaksule – keskkonnakaitse võti on majanduslik kasv. Peab ajama „kahetsusvaba” poliitikat, astuma samme, mis viivad pisemale emissioonile, kuid toetavad Ameerikat. Valitsus peab rahastama väikese emissiooniga tehnoloogiate uurimist.
3. Teadus ja tulevik. Valitsuse rahastatud teadusuuringud on aidanud üles ehitada sõjajärgse majanduse ja julgeoleku, kuid nüüd võistlevad teaduse rahastamises USA, Hiina, Singapur ja Korea. Milline on USA prioriteet piiratud rahastamise korral?
Obama: Eesmärk on teadusesse investeerida kolm protsenti SKT-st. Obama valitsus on teaduse rahastamist suurendanud enim USA ajaloos. Seda jätkatakse meditsiinis ja riiklikus julgeolekus. Jätkatakse maksusoodustusi innovatsioonile.
Romney: On teaduse riikliku rahastamise toetaja. Usub, et Obama rohelise energia raha läks raisku, selle eest oleks 20 aastat saanud energiat uurida. Tahab võimendada erasektori osa, meditsiini innovatsioon näiteks peab olema laiem.
4. Energia.
Obama: Tuleb vähendada sõltuvust välisnaftast. Suurimad investeeringud tuleb teha puhtasse energiasse ja toetada loodusgaasi arendamist, mis annab 600 000 töökohta.
Romney: Tema keskklassi programm näeb ette kodumaise energia tootmise suurendamist.Ühes Kanada ja Mehhikoga tuleks saavutada aastaks 2020 Põhja-Ameerika energiasõltumatus. Selleks vähendatakse keskkonnaregulatsioone.
5. Toit. Milliseid samme astutakse toidu ohutuse tagamiseks?
Obama: Alustas suurimat reformi 70 aasta jooksul, et toiduohutuse süsteemi muuta. Seda jätkatakse, nagu ka orgaanilise põllunduse toetamist.
Romney: Tahab, et toidu- ja ravimiamet hakkaks töötama käsikäes tööstusega ning Ameerika toidusüsteem jääks edasi maailma parimaks.
6. Ookeanide tervis. 75 protsenti kalavarudest on langusteel, elupaigad ohustatud. Mida valitsus selle vastu saab teha?
Obama: Lubab, et loodusressursse kasutatakse vastutustundlikult, selleks on olemas riiklik ookeanipoliitika. Rahastatakse Golfi ranniku ökosüsteemide taastamist, sama Suures Järvistus ja Deepwater Horizon’i katastroofi aladel. Rahastatakse kalavarude seiret.
Romney: Valitsusel on elutähtis osa vastava teaduse toetamisel ja andmete kättesaadavaks muutmisel.
7. Teadus ja poliitika. Kuidas kindlustate, et reguleerivad otsused tehakse parima saadaoleva teaduse ja tehnika informatsiooni alusel ning et avalikkus oleks võimeline hindama nende otsuste tagapõhja?
Obama: On kaasanud teaduse ja tehnoloogia, et teha poliitikat, mis peegeldab teadust seda moonutamata. Teadusnõunikud on palgatud oskuste, mitte parteilisuse järgi. Usub, et teadusinformatsioon peab olema läbipaistev.
Romney: Lubab, et valitsust nõustavad parimad asjatundjad. Obama on manipuleerinud tehniliste andmetega, et kehtestada regulatsioone. Usub, et arukas teadus viib arukatele poliitilistele otsustele ja regulatsioonidele, mis on mõistlikult kaalutud.
8. Kosmos. Käib suur diskussioon riigi eesmärkide üle kosmoses. Millised peaksid olema Ameerika kosmoseprogrammi eesmärgid ja milliseid samme valitsus nende saavutamiseks astub?
Obama: Toetab edasi olulisi investeeringuid NASA uue programmi täitmiseks. On pikendanud rahvusvahelise kosmosejaama elu kuni aastani 2020.
Kahe aasta eest seadis eesmärgiks saata inimene asteroidile aastaks 2025 ja Marsile 2030. aastateks. 2014. aastal stardib mehitatud kosmoselaev Orion kaugemale kui viimase 40 aasta jooksul. Need eesmärgid innustavad noori õppima matemaatikat ja teisi teadusi.
Romney: Usub, et Ameerika juhtpositsioon on haihtumas. NASA ümberehitamine on raske, ent kõigi huvirühmade kaasamisel võimalik. Tugev NASA ei vaja enam raha, vaid kindlaid prioriteete.
Teaduse teemad presidendirallil
Ajakiri Scientific American ja rohujuureorganisatsioon ScienceDebate.org esitasid kahele presidendikandidaadile riigi ees seisvate põhiliste teaduse ja tehnoloogia probleemide kohta 14 küsimust. Nii Barack Obama kui Mitt Romney vastused avaldas ajakiri oma võrgu-uudistes 4. septembril. Trükis ilmuvad need ajakirja novembrinumbris, ja siis on vastuseid täiendamas ka lugejate täpsemad kommentaarid, mida siiani on avaldatud 128.
Kõrval on toodud lühiülevaade esitatud küsimustest ja vastustest. See ei ole otsetõlge, vaid teadustoimetaja nopped. Romney vastas tublisti pikemalt kui Obama. Mõned kommentaatorid on pidanud seda tema nõuandjate nõrkuseks, kes ei suuda olulistele küsimustele leida lühikesi ja selgeid vastuseid. Presidendikandidaatide vastustest erinevuste ja saati veel oluliste erinevuste leidmine ei ole lihtne ülesanne, kuid lahendatav. On huvipakkuv, milliseid teaduse ja tehnoloogia pähkleid peavad Ameerika Ühendriikide teadusest huvitunud kodanikud oluliseks. Pole kahtlust, et välja toodud mõtted, kas need teoks tehakse või ei, mõjutavad ka Eesti tulevikku.
Inimene kosmoses
Obama lubab 13 aasta pärast saata inimene asteroidile, 18 aasta pärast Marsile.
Fakt: Nelja aasta pärast stardib asteroidilt proove võtma NASA saadik OSIRIS. Reis kestab kolm aastat.
Ei süsinikumaksule
Romney arvates puudub kindel teaduslik teadmine kliimasoojenemise ulatuse ja inimese panuse ning riski suuruse kohta. Ta on vastu süsinikumaksule.
Fakt: Süsinikumaks on kohustuslik vaid mõnes USA osariigis.
