Mihkel Tiks: kardan, et Venemaa võtab Krimmi
„Krimm läheb ära Venemaale, ma kardan küll oma südame põhjas,” sõnas muremõtetega Mihkel Tiks telefoniintervjuus Jalta lähistelt. „Venemaa, kus inimelu hind pole nii kallis, saadab oma sõdurid kergelt tulle. Euroopa, kus elu hind on kallis, nii ei tee,” hindas kaheksandat aastat Krimmis elav kunagine korvpallur ja nüüdne kirjanik Tiks. Oma kodukohas, mis asub 12 kilomeetri kaugusel Jaltast, ta siiski otsest hirmu ei tunne. „Kui Simferopolis oleksin, siis vast ikka kardaks, et kuuli ette satun.” Sealse kohaliku omavalitsuse maja tipus pidi endiselt Ukraina lipp lehvima. Suurem osa kohalikest on küll venekeelsed, ent omajagu on ka ukrainlasi, sealsamas kõrval asub ka tatarlaste küla. „Mõned venemeelsed demonstratsioonid olid ka Jaltas, aga tagasihoidlikult. Poolpurjus noorukid tuhistasid ringi Vene lippudega. Minu taksojuht, kes on venelane, ütles, et see on see, mis juhtub, kui anda lollidele vaba voli kätte. Nii et ei vaimustu selle venemeelsusest kõik siin,” kirjeldas Tiks.
Kodu aknast avaneb Tiksile vaade merele, ent Vene sõjaväelaevu seal ta veel seilamas näinud ei ole. Ukraina sõjaväeüksuste sissepiiramise kohta pidid ringlema jutud, et venelased tegid seda ähvarduste saatel. „Vene pool oli öelnud, et neil on ukrainlaste isikkoosseisude nimekirjad ja aadressid. Ähvardati, et kui nad üle ei tule, siis õiendatakse arveid nende perekondadega. Kas see tõsi on, ma ei oska öelda,” sõnas Tiks.