Eelkõige ootab Brüssel vastust politsei käitumise osas.

“Enam kui poolt miljardit Euroopa kodanikku esindades on selge, et Europarlament ei kavatse tekkinud olukorras jääda pealtvaatajaks,” kommenteeris Marianne Mikko. “Chisinau võib arvata, et Euroopa Liit on naiivne, kuid see ei vasta tõele.”

Marianne Mikko sõnul tuleb tähelepanelikult läbi vaadata protestiaktsioonidel osalenute vahistamispõhjused. “Valitsuse moodustatud uurimiskomisjoni töösse tuleb viivitamatult kaasata ka opositsioonierakondade, kodanikuühiskonna ja massimeedia esindajad ning väliseksperdid,” rõhutas Mikko.

Euroopa Parlamendis tuleb Moldova küsimus Mikko sõnul arutlusele juba lähiajal.
“Saadikud ei taha kuulda Chisinau üldsõnalisest soovist tihedamaks koostööks. Ootame konkreetset ülevaadet õigusreformidest, inimeste põhiõiguste kaitse tõhustamisest ning sõltumatu meedia arengust,” oli Mikko kriitiline.

Mikko juhitud Euroopa Parlamendi neljaliikmeline ad hoc delegatsioon kohtus Moldova parlamendi spiikri, justiitsministri, ombudsmani, peaprokuröri, Chisinau politseiprefektiga ning delegatsioon käis vanglas. Kolme päeva vältel saadi kokku enam kui poolesaja inimesega, kes olid kannatanud Modova politsei brutaalsuse all.

President Vladimir Voroniniga Euroopa Parlamendi delegatsioonil kohtuda ei õnnestunud. Moldovas toimusid 5. aprillil parlamendivalimised, mille järel puhkesid rahutused.