Miks lihased kaaluta olekus kärbuvad? Ussikesed vastaku


Süstiku pardal uuritakse gravitatsiooni puudumise mõju 4000 pisikesele katsejänesele.

Nende looduslikuks elupaigaks on kompostihunnikud, kuid laboris paljundatud isenditele avanes võimalus tõusta tõesti taevastesse kõrgustesse.

Pärast aasta kestnud ettevalmistusi andsid Nottinghami ülikooli teadlased USA kosmose-agentuurile oma kasvandikud üle. Süstiklaeva Atlantis pardal saab reisijaile nimega Caenorhabditis elegans osaks 11-päevane, enam kui seitsme miljoni kilomeetri pikkune kosmosereis.

Caenorhabditis elegans on varbuss, umbes millimeetripikkune mullas elav nematood ehk ümaruss. Tegemist on ühe enam kasutust leidva molekulaar- ja arengubioloogia katseorganismiga. 1998. aastal, mil esimese hulkrakse olendina kaardistati varbussi kogu genoom, avardusid veelgi tema kasutamise võimalused teaduses. Varbussi muudavad ideaalseks uurimis-objektiks paljud omadused – näiteks on seda ussikest väga lihtne ja odav kasvatada, ta on läbipaistev, talub hästi külmutamist, katseteks ei ole vaja taotleda luba, ta koosneb vaid 959 rakust ning kattub geneetiliselt materjalilt 80 protsendi ulatuses inimesega.

Pool lihastest läinud

Katsejäneste osas on varbussid ka nüüdsel kosmosereisil, kus nende abil uuritakse kaaluta oleku mõju lihastele. Kosmoses ei pea lihased teatavasti gravitatsiooni tõttu pingutama ning muutuvad nõrgaks. Pikkadel lendudel kujuneb see astronautidele suureks probleemiks, aga ka lühem kosmoses olemine võib lihaseid oluliselt mõjutada.

Nottinghami ülikooli teadlane Nathaniel Szewczyk rääkis Timesile, et osa astronaute kaotab lihasmassist koguni poole, samal ajal kui keskmine on siiski 5–15 protsenti. Varbusside abil loodetakse uurida musklite atrofeerumist, aga ka radiatsiooni mõju. Ühes katses näiteks manustatakse neile ravimit, mis sai hiljuti heakskiidu vähipatsientide lihaste kärbumise vältimiseks. Kui katsed varbussidega on edukad, proovitakse sama ravimit tulevastel lendudel ka inimeste peal.

Puuviljakärbestest ahvide ja koerteni

•• Esimesed kosmosesse jõudnud elusolendid olid puuviljakärbsed, kes lennutati 1947. aastal 170 kilomeetri kõrgusele USA raketiga ja toodi alla tagasi.

•• 1949. aastal jõudis järg reesusmakaagi Albert II-ni, kes jõudis küll kosmosesse, kuid langevarjurikke tõttu surnuks kukkus.

•• 1951. aastal käisid kosmoses Nõukogude koerad Tsõgan ja Dezik, kes ka lennu üle elasid. 1957. aastal sai koerast nimega Laika esimene orbitaallennu sooritanud loom, kes selle ajal küll suri.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare