Obama pole küll Iisraeli poliitikat tunnustanud, nagu tegi seda Valge Maja, kuid ta pole seda ka tauninud. Obama vaikimine on samas veelgi tähelepanuväärsem, kuna olulisi muudatusi lubanud järgmine president ei pruugi valijate lootusi täita.
Araablased loodavad, et Obama huvituks rohkem nende probleemidest kui George W. Bush. Just Araabiamaade poliitikud on Obama vaikimise tõttu veendunud, et USA välispoliitika Lähis-Idas jääb arvatavasti muutumatuks, arvas Jonathan Wright Reutersist. Samas pooldasid araablased Obama valimist presidendiks, kuid nüüd on nende entusiasm hakanud lahtuma.


"Kui ma näen inimesi, kes äsja presidendiks valitut Obamat ümbritsevad, siis ma leian, et nad on Iisraeli parimad sõbrad, kes ei julge distantseeruda Iisraeli valitsuse positsioonidest," kinnitas Mustafa el-Sayed Kairo ülikoolist. "Minu arvates on Iisraeli suured sõbrad ülekaalus ja see viib USA mõju vähenemiseni regioonis."
"Kui Obama jätkab vaikimist, siis võidakse tema vaikimises näha Iisraeli sõja toetamist Gazas," selgitas Paul Woodward äärmusliikumiste tegevust uurivast Conflicts Forumist.
"Ta tahab olla ettevaatlik ja ma arvan, et ta jääb ettevaatlikuks seetõttu, et Iisraeli-Araabia konflikt pole tema prioriteet," ütles Egiptuse politoloog Hassan Nafaa. Tema sõnul valis Iisrael Gaza ründamiseks aja, mil USA-s toimub võimu üleminek ja pole teada, millise kursi uus riigipea võtab.
"Tema positsioon on väga ebakindel. Juutide lobitöö hoiatas tema valimise vastu, mistõttu ta soovib jääda erapooletuks," märkis Beiruti ülikooli politoloogiaprofessor Hilal Khashan.


"Ta ei saa Iisraeli survestada," kinnitas Beirutis asuva Carnegie instituudi direktor Paul Salem.
Kairo ülikooli professor Walid Kazziha on veendunud, et Obama peab asuma tegutsema, kui ta tahab taastada USA mõju Lähis-Idas. "Kui ta kavatseb võtta seisukoha, siis peab ta midagi ütlema ja kui ta tahab ütelda, siis saab ta seda teha."
Laupäeval alanud Iisraeli õhurünnakutes on hukkunud umbes 400 inimest.
Obama asub presidendiametisse 20. jaanuaril.