Miks politsei ikkagi hiljaks jäi?
Reedel valitses Norras kahtlemata suurem kaos kui tavaliselt. Oslos oli just plahvatanud autopomm, purustades peaaegu kogu valitsuskvartali aknad, päästeteenistused pidid nägema tohutut vaeva, et vigastatuid haiglasse toimetada, linnas valitses tõeline liikluskaos. Ja siis äkki tuli teade, et 30 kilomeetrit kaugemal on keegi politseinikuks maskeerunud mees hakanud inimesi tulistama.
Alates sellest, kui politsei võttis vastu teate Utøya veresauna alguse kohta, kulus koguni 90 minutit, kuni nende eriüksus tegelikult saarele jõudis ja siis juba väidetavalt kahe minutiga terroristi kahjutuks tegi. Kindel on see, et kiirreageerimisest ei tulnud midagi välja ja seetõttu kaotas saarel elu lubamatult palju inimesi.
Ometi kohtus Norra justiitsminister Knut Storberget eile Oslo politseijuhi Anstein Gjengedaliga ja teatas, et Norra peab olema politseile tänulik. Paremäärmuslike ringkondade jälgimisel tegevat politsei head tööd, praegu tuleb aga keskenduda kuriteopaiga uurimisele.
Varem on Gjengedal jõudnud juba kaitsta ka oma alluvate tegevust Utøyal. „Me olime kiiresti seal,” kinnitas ta, et terrorismivastane eriüksus Delta läks kohale juba esimese väljakutse peale. Küll olevat ülekoormatud dispetšeriteenistusel kulunud aega, enne kui noorukitelt saabunud appikutseid tõsiselt võeti. Esimene kõne saarelt tuli kell 17.02. Kohaliku Buskerudi põhjaringkonna politsei sai teate alles 17.27. Ja Oslo politsei veel kolm minutit hiljem.
Kopterijuhid olid puhkusel
Ning nüüd tuleb välja, et sotsiaaldemokraatlikku heaoluriiki ehitanud Norra on lubanud ka päästeteenistustel võtta kollektiivpuhkust, nentis Süddeutsche Zeitung. Helikopterijuhte on Oslo politseil niigi vähe, kuid ometi olid nad korraga puhkusele lubatud. Transpordihelikoptereid, mis suudaksid eriüksust kohale lennutada, Oslo politseil polegi, on vaid vaatluskopterid, ning esimest transpordikopterit on taotletud juba enam kui aasta. Sõjaväe helikopterid asuvad aga Oslost eemal ja nende kohalekutsumine oleks veelgi kauem aega nõudnud.
Nii tuli Deltal 30 kilomeetri kaugusel oleva järveni kihutada autodega. Tyrifjordeni järvel käivitati paadimootor kell 18.03 ja saarele jõuti 22 minutit hiljem. Vahele jäi veel kaheminutiline viivitus, sest ülekoormatud paadi mootor seiskus ja vajas uuesti käima tõmbamist. Mõrvar olevat saarel oma kaks relva maha pannud pea kohe, kui politsei eriüksust nägi. Surma saamine tema plaanidesse ei kuulunud.
Kannatanud ja omaksed on praegu pahased nii hiljaks jäänud politsei kui ka saarel olijatele helistama rutanud ajakirjanike peale. Ka telefonihelin võis mõrvarile mõne peitunud nooruki asukoha paljastada. Mõrvaril oli aga 90 minutit täielik vabadus teha, mis pähe tuli. Ligemale 600-l saarel olnust ei olnud jõudu, et tulistajat kahjutuks teha, ainus saarel olnud politseinik hukkus oma kümneaastast poega päästes – kuna ta oli saarel turvamehena, polnud tal relva.
Eilseks olid kõik surnukehad saarelt ära toodud ja tegeleti nende tuvastamisega. Avaldati ka esimesed hukkunute nimed ja vaid mõni üksik neist oli immigrandi taustaga. Saarel sai surma 68 inimest ja eile oli ikka veel võimalik, et mõni hukkunu on leidmata.
Oslos autopommiplahvatuse tagajärjel surma saanud kaheksa inimest olid eile veel tuvastamata. Samal ajal on teada, et kahjustusi saanud ministeeriumid vajasid üleöö ajutist kontoripinda 2000 ametnikule. Kolima ei pidanud vaid kolm ministeeriumi 17-st. Kaitse-, välis- ja keskkonnaministeerium paiknesid mujal ja jäid seega terveks.
Mõrvari kontaktide otsingul
Kuigi Breivik tegutses mõrvaks valmistudes üksi, oli ta eelnenud aastatel näinud vaeva ka väliskontaktide otsimisega. Tema võõrustajad on nüüd oma riikides vägagi piinlikus olukorras ja politsei suurema tähelepanu all.
Inglismaal käis ta kohtumas sealse äärmusrühmitusega EDL (Inglise Kaitseliiga), mis on korraldanud pigem rahumeelseid meeleavaldusi. Breivik olevat isiklikult kohtunud küll vaid kolme-nelja EDL-lasega, aga Facebookis olnud tal sealt lausa 600 „sõpra”.
Oma kodulehel nuriseb rühmitus nüüd ajakirjanikega, kes olevat tõmmanud liiga kergekäeliselt seose nende ja mõrvari vahele. Kuid nagu Suurbritannia ajaleht Daily Telegraph kirjutab, olevat Breivikil olnud EDL-i liikmetele lausa hüpnootiline mõju.
Londonis olevat Breivik kohtunud ka hollandlase Geert Wildersiga, kes nüüd nimetab Breivikit haigeks inimeseks. Wildersi juhitav Vabaduspartei püüab kummutada igasuguseid seoseid enda ja Norra mõrtsuka vahel.
Saksa võimud pole esialgu leidnud mingeid märke Breiviki tegevusest Saksamaal. Saksa Natsionaaldemokraatlik Partei teatas, et neil pole mingeid kontakte Breivikiga, Saksa Vabariiklased mõistsid terrori järsult hukka. Samal ajal kutsuvad Saksa rohelised ja sotsiaaldemokraadid juba üles kogu paremäärmuslust nurka suruma.
Prantsuse Rahvusrinne, Soome Põlissoomlased, Rootsi Rootsidemokraadid ja Taani Rahvapartei, keda kõiki on vahel paremäärmuslikuks peetud, on mõrva samuti teravalt hukka mõistnud, Marine Le Pen nimetas Breiviki kuutõbiseks.
Oma „manifestis” mainib Breivik veel tervet hulka rühmitusi, kes tunduvad temale vastuvõetavad, alates Venemaad valitsevast Ühtsest Venemaast kuni Eesti Iseseisvusparteini, kuid enamikku seal kirja pandust, sh juttu tema organisatsiooni rakukestest välismaal, peavad eksperdid pigem blufiks.
Norra võimud pole Breivikil veel ühtegi kaasosalist leidnud.
Norras on küll pisikesi natsimeelseid rühmitusi, kuigi nad ei ole kunagi suuremat tähelepanu pälvinud, rassistlike avaldustega silma paistnud rühmitus Vigrid figureerib veel vaid vandenõuteooriatesse langenud leheküljega internetis. Breivikil ei paista nendega erilisi kontakte olevat.
Norra Progressiparteist lahkus ta juba 2007. aastal, vabamüürlaste organisatsioon viskas ta nüüd välja ja mõlemad on temast kategooriliselt lahti öelnud.
Mängis raha maha, siis haaras relva
Norra leht Adresseavisen teadis eile kirjutada, et massimõrv olevat Anders Behring Breivikil olnud alles nn plaan B. Kõigepealt olevat ta tahtnud börsil hangeldades kokku ajada 25 miljonit Norra krooni, et üleeuroopalist islamivastast liikumist esile kutsuda.
2005. aastaks olevat tal koos olnud neli miljonit Norra krooni (0,5 miljonit eurot) ja ka seitse palgalist viies riigis, kuid buumi ajal oskas ta aktsiaturgudel kaks miljonit maha mängida. Ometi kulutas ta enda kinnitusel veel üle 300 000 krooni veretööks valmistudes.
Eile selgus, et Norra seadustest on võimalik leida ka paragrahv, mille järgi on maksimaalne karistus inimsusvastase kuriteo eest kuni 30 aastat vangistust. See alles 2008. aastal jõustunud paragrahv on osa veel ümbertegemisel olnud seadusest. Kuid kohtuprotsessi alguses karistusmäärast kirjutada on pisut ennatlik. Politsei peab kõigepealt süüdistuskokkuvõtte valmis saama.
Kronoloogia
Sündmused Oslos ja Utøyal
22. juulil (kohalik aeg)
15.22 plahvatab Oslo valitsuskvartalis autopomm
15.28 jõuab plahvatuskohale esimene politseiauto
17 paiku jõuab Utøya saarele politseinikuks maskeerunud Anders Behring Breivik
17.02 tehakse Utøyalt
esimene kõne
päästeteenistusse
17.27 jõuab abipalve lõpuks kohaliku Buskerudi põhjaringkonna
politseini
17.30 jõuab abipalve Oslo politseini
17.38 asub politsei eriüksus Oslost autodega teele
17.52 saabub politsei Tyrifjordeni järve äärde ja jääb ootama paatide saabumist
18.03 alustavad politseinikud paadisõitu üle järve
18.25 saabuvad politseinikud Utøya saarele
18.27 annab Bereivik vastupanu osutamata alla
21 paiku jõuab saare kohale esimene Oslost õhku tõusnud politseihelikopter
