Milosevic silmitsi “uue gestaapoga”
Väiksekasvuline ahelsuitsetajast Del Ponte on öelnud, et ta pole sugugi solvunud pigem halvustavate hüüdnimede peale. Need vaid tõestavat, et ta teeb õiget tööd ja hästi. Slobodan Milosevici kohtu-protsessi algus on kulminatsioon Del Ponte eestvedamisel toimunud pooleteist aasta pikkusele ristikäigule. Samas on ta võitnud lahingu, kuid veel mitte sõda sõjakurjategijatega.
väsimatu verekoer. Endine ·veitsi prokurör Del Ponte võttis ÜRO pakkumise asuda tööle peaprokurörina sõjakuritegude tribunalis vastu 1999. aasta septembris. Sestsaadik on ta oma peamiseks ülesandeks pidanud just Milosevici kohtu ette toomist. Endise Jugoslaavia ja Serbia valitseja vahistamist möödunud aastal ning Hollandis trellide taha panemist on isegi peetud väsimatu Del Ponte isiklikuks saavutuseks, kuigi suurem roll selles oli eelkõige USA survel uuele Belgradi juhtkonnale.
Justkui väsimatu verekoerana ajab ta aga lisaks Milosevicile ka teiste väidetavate sõjaroimarite jälgi. Daam on vandunud kohtumõistmist kõigile tähtsamatele tegelastele, kes vastutavad Balkani sõdade ajal toimunu eest. Kuna enamikus on need serblased, siis on mõistetav, et Serbia ajakirjanduses Del Pontet “uueks gestaapoks” nimetatakse.
Del Ponte sündis Šveitsis Luganos 1947. aastal. Ta on olnud korra abielus ja lahutanud ning tal on poeg, kellest pole peaaegu midagi teada. Karjääri alustas ta juristina, tõusis siis uurivaks magistraadiks, edasi prokuröriks ja lõpuks ·veitsi peaprokuröriks.
Rahvusvahelist tuntust ja ka tunnustust võitis ta juba 1980. aastate lõpus, mil tema eestvedamisel korraldatud juurdlused tekitasid Itaalia maffiale seda-võrd peavalu, et ta lisati kõrvaldamist vajavate isikute nimekirja. Koos Itaalia uuriva kohtuniku Giovanni Falconega paljastas Del Ponte Itaalia uimastikaubanduse ja ·veitsi rahapesu seose. Cosa Nostra kõrilõikajad ristisidki ta La Puttana’ks ehk hooraks. Sellega maffia ei piirdunud – Del Ponte maja alla Palermos peideti pool tonni lõhkeainet, kuid see avastati enne atentaadi toimumist ning Del Ponte pääses terve nahaga. Tema sõbra Falcone käsi käis kehvemini, mees lasti autoga õhku.
Falcone tapmine vaid süvendas Del Ponte kindlameelsust organiseeritud kuritegevusega võitlemisel. Oma kodumaal võt-tis ta sel eesmärgil sihikule pangad, mis on kontoomanike ja kontodel liikuva raha päritolu saladuses hoidmise poolest maailmakuulsad.
Del Ponte püüdis lõdvendada pangasaladuse hoidmist, vihastades sellega paljusid tegelasi ·veitsi finantsladvikus. Üks pangajuht andiski talle hüüdnimeks “juhitamatu rakett”. Kuid Del Ponte jõudis siiski sihile ning ·veitsi pangad leevendasid salatsemist, mis ajast aega oli kaitsnud suurkurjategijaid.
boriss Jeltsini korruptiiv-sed rahaafäärid. Milosevic pole Del Ponte esimene maailmakuulus sihtmärk. Enne ÜRO tribunali tööle asumist tegeles ta aktiivselt Vene presidendi Boriss Jeltsini ja tema lähikonna raha-afääridega, mille korruptiivsed niidid ulatusid ·veitsi firma Mabetexini. Tema eestvedamisel konfiskeeriti Mehhiko endise presidendi vennalt Raul Salinaselt umbes kahe miljardi krooni suurune summa, mille ta oli saanud kuritegelikult ja lootnud Šveitsi kindlates pankades peita.
Del Ponte ei pelga seega võimsana näivatele inimestele vastu astuda, kui ta neid kurjategijaiks peab. Jugoslaaviast nii Milosevici kui ka teiste genotsiidis, sõjaroimades, inimsusevastastes kuritegudes süüdistatud juhtivate tegelaste kättesaamiseks on ta sageli ise kohapeal uusi liidreid mõjutamas käinud ja väsimatult süüdistusmaterjali kogunud, korduvalt ka ise lahti kaevatud massihaudade äärel seisnud.
Ainsa teadaoleva positiivse hüüdnime sai Del Ponte tapetud sõbralt Falconelt, kes teda kangekaelsuse kehastuseks nimetas.
Kaivo Kopli
kaivo@epl.ee
