Mis tõukab Iraagi naisi enesetaputerrorismi teele?
Meetod tundub olevat laenatud terrorirühmituselt al-Qaida. Kuid läänelik ettekujutus ideoloogiast, mis võimaldas al-Qaidal esile tõusta, leiab, et see on täielikult naisi tõrjuv. Ka rühmituse liider Ayman al-Zawahiri on seni teatanud, et naisi nende ridades ei ole.
Iraagi vastupanuliikumise raporteid edastaval leheküljel on naiste rünnakud tavaliselt eraldi välja toodud. Enamik neist, sel aastal juba mitukümmend, on leidnud aset Diyala provintsis, ja rünnaku sihtmärgiks on mitte niivõrd ameeriklased kui riigi sˇiiitlik enamus või siis sellega kokkuleppele läinud sunniitidest tegelased.
Üldjuhul on naisründaja sidunud lõhkelaengud oma keha ümber ning üritanud end õhku lasta kas võimuasutuse juures, turul või mõnes muus rahvarohkes kohas. Rünnakust ei pääsenud ka pidutsev rahvamass, kes juubeldas jalgpallimeeskonna võidu puhul.
Traagilised lood
Lääne ettekujutus islamist ja naistest rajaneb paljuski Afganistanist tulnud teadetel, kus Taliban naised täielikult koduseinte vahele sundis. Mõnevõrra vabam on olnud nende elu al-Qaida sünnimaal Saudi Araabias, kuid sealgi kehtiv konservatiivne vahhabism vabadusi ei soosi. Endises sotsialistlikus Iraagis paistavad need tabud puuduvat. Ja üha rohkem naisi läheb surma ürituse eest, mida lääne feminism peab lausa naistevastaseks.
Pilt, mis naisterroristide elust avaneb, on aga traagiline.
Keegi ei mäleta, et Hasna Maryi oleks kunagi isegi avanud oma kodust koraani. Ta käis harva mosˇees ja pidas kohalikku imaami lausa jõledaks, kirjeldas ajakiri Time. Religioosset ekstremismi tema terroristiks hakkamise põhjusena näha ei saa. Ometi lasi ta ennast eelmisel aastal õhku kohaliku valveposti juures, võttes teispoolsusse kaasa kolm politseinikku.
Terroristiks hakkas Hasna pärast oma venna Thameri surma, kes oli mõni kuu varem end samuti õhku lasknud. Hasna oli otsinud üles venna terroristidest sõbrad. Need olid jahmunud, sest kunagi varem polnud nad naisterroristidega koostööd teinud, ja olid kindlad, et ta närv veab otsustaval hetkel alt. Ka pommivöö pikkuse mõõtmisel tekkis tõsine tõrge, kuna islamireeglid ei luba võõrast naist puudutada. Oli vaja lausa imaamilt luba küsida.
Teine lugu räägib 41-aastasest Um Mustafast, kes valmistub terroriteoks Bagdadis. “Ma kaotasin oma lapsed ja abikaasa ja mul pole mingit põhjust enam elada selles maailmas,” põhjendas ta väljaandele Islam Online. “Iga päev palvetan ma, et mind valitaks naiseks, kes korraldab uue rünnaku,” teatas ta. Kuid Umil on siiski kinnisidee, et kui juures on lapsi, ta ennast õhku ei lase. Tema abikaasa ja kaks last said nimelt surma 2004. aastal Fallujah’ linnas USA välkrünnakus.
USA sõjavägi “toodab” terroriste
•• Selles, et naisterroristide rünnakute taga on just kohalik al-Qaida haru, ei kahtle ei Iraagi võimud ega ka mitte vastupanuliikumise veebilehekülg. Naisi on kergem terroristidena kasutada, sest neid on peaaegu võimatu läbi otsida.
•• Al-Qaida kasutab inimeste kannatusi ära, et endale inimjõudu leida. Kuid naised on sattunud terroristide sekka enamasti omal tahtel. Mõningaid neist ajendab ideoloogiline vaen lääne vastu, kuid paljudel on rünnakuks väga isiklikud põhjused. Ning USA ja liitlaste karistusaktsioonide tõttu, kus üldjuhul hukkub ka kõrvalisi isikuid, vahel terveid perekondi, tuleb terroriste ainult juurde.
•• Naissoost terroristid pole küll ajaloos uus nähtus, kui meenutada kas või 19. sajandi Venemaa narodnikuid ja 1960. aastate lõpu punaseid terroriste. Liibanonis ja Palestiina aladel on nende rünnakud pea igapäevased. Venemaa sünnitas sõjaleskede liikumise ka Tsˇetsˇeenias. Nüüd on al-Qaida toonud selle jõuliselt samuti Iraagi linnade tänavaile.
