“Kui president (Vladimir Putin) lahkub ka oma ametist enne tähtaega, ei saa ta osaleda järgmise aasta valimistel,” kordas Venemaa keskvalimiskomisjoni juht Vladimir Tšurov eile oma veendumust. Pressikonverentsil kuulutati presidendivalimiste kuupäevaks 2. märts 2008.

Föderatsiooninõukogu esimees Sergei Mironov (partei Õiglane Venemaa liider) leidis nimelt hiljuti õigusliku vastuolu. Tema arvamus on olnud, et kui Putin lahkuks ennetähtaegselt riigipea kohalt (nagu tegi Boriss Jeltsin 1999. aastal), siis oleks ikkagi võimalik teda kolmandaks ametiajaks tagasi valida. Tšurov välistas nüüd ka selle võimaluse.

Mironovi võitlus konstitutsioonisätte vastu, mis takistab presidendil kolmandaks ameti-ajaks kandideerida, on jäänud hiljaks, sest põhiseadust on nii lühikese ajaga võimalik muuta vaid riigipöördega. Ka tema algne lootus kommunistidelt Õiglase Venemaa kasuks hääli võtta on samal ajal kadunud, sest Mironovi ja võimupartei Ühtne Venemaa eristamine on osutunud võimatuks. Mõni analüütik tõlgendab Mironovi käitumist katsena koguda Putini-meelsete valijate hääli, teised aga projekti Õiglane Venemaa lõpliku nurjumisena.

Kasparovi toetus varjatud

Küsitlusfirmad näitavad viimase ajani elanikkonna suurt toetust Putinile. VTsIOM esitas eile koguni kaks lahknevat järeldust: esiteks ületaks pühapäevaste duumavalimiste seitsmeprotsendise valimiskünnise praegu vaid üks partei – Putini juhitav Ühtne Venemaa 55,6 protsendiga – ja jagaks kõik riigiduuma kohad isekeskis. Teine oli aga VTsIOM-i ekspertide prognoos, et riigiduumasse jõuavad siiski neli parteid: Ühtne Venemaa, kompartei, liberaaldemokraadid ja Õiglane Venemaa. Valimiste osalusprotsendiks ennustatakse 53,6.

Kuigi küsitlusfirmade uuringutulemusi peetakse üldiselt usaldatavaks, ei sisaldu seal peamisi opositsioonijõude, kes on koondunud Garri Kasparovi juhitavasse foorumisse Teine Venemaa. Neil ei lasta osaleda valimistel, riiklik telekanal RTR tegi aga üleeile lausa erisaate, et “tõestada”, kuidas Teise Venemaa tegelased oma “lääne isandate” käske kuulavad. Propagandistlike meetoditega läheneb Kremli kontrollitav meedia samadele võtetele, millega üritati põrmustada Nõukogude-aegseid dissidente.

Garri Kasparov istub praegu vangis. Nn mittenõustujate marsil Moskvas laupäeval vahistatud endist male maailmameistrit peksti ja ta mõisteti viieks öö-päevaks arestimajja. Moskvas ootas eile kohut veel 51 sõnavabaduse kasutajat. Vahistamiste vastu protestisid nii Ühend-riikide kui ka Euroopa Nõukogu esindajad. Kremli kontrollile allutatud meedias kujutatakse Kasparovit ekstremistina, kes justkui tahaks teha riigipööret (Ukraina oranži revolutsiooni stiilis).

Ühendatud Kodanikerinne, mille juht Kasparov on, võitleb sõnavabaduse ja demokraatia kehtestamise eest Venemaal. Foorum Teine Venemaa, kuhu nad kuuluvad, koondab enamikus just inimõiguslaste rühmitusi, kuigi natsionaalbolševike kaasosalust on propagandas jõuliselt nende vastu ära kasutatud. Riigiduuma liige Vladimir Rõžkov esitas eile aga kaebuse oma saadikustaatuse rikkumise kohta, kuna teda ei lastud vanglasse Kasparoviga kohtuma.

Putin süüdistas Ühendriike

OSCE lükkab ümber jutu

USA salaplaanist

•• President Vladimir Putin ütles eile, et tema teada olevat OSCE otsustanud vaatlejad Vene parlamendivalimistele saatmata jätta USA soovitusel.

•• Euroopa julgeoleku- ja koostöö-organisatsiooni valimisvaatlustega tegelev üksus kinnitas hiljuti, et Vene võimude vastutöö tõttu ei saa vaatlust teostada. Mõni päev hiljem aga teatati, et Euroopa riikide parlamendisaadikute delegatsioon siiski sõidab kohale.

•• Putini sõnul langetati esialgne boikotiotsus USA soovil. “Mõningase informatsiooni kohaselt tehti see otsus USA välisministeeriumi soovitusel,” ütles Putin Peterburis, kus tal oli kohtumine Ühtse Venemaa aktivistidega. “Selle eesmärgiks oli täiesti selgelt valimisi diskrediteerida, võtta neilt legitiimsus, kuid oma eesmärki nad ei saavuta,” lisas Putin.

•• OSCE valimisvaatluste üksuse esindaja Urdur Gunnarsdottir lükkas Putini väited ümber. “Otsust ei tehtud ühegi riigi soovitusel. See lihtsalt langetati põhjusel, et meil ei olnud võimalik pikema aja jooksul vaatlust korraldada,” ütles Gunnarsdottir Reutersile.

EL: opositsiooni vaenav Venemaa pole Valgevene

•• “Ma olen väga mures teadete pärast, et korrakaitsjad ahistasid nädalavahetusel Venemaal meeleavaldajaid ja võtsid poliitikuid vahi alla,” ütles Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso eile tehtud avalduses.

•• “Rahumeelne sõna- ja koos-olekuvabadus on põhilised inimõigused ning mul on väga kahju, et võimud pidasid vajalikuks nii karmikäeliselt reageerida,” lisas Barroso ning soovitas Venemaal niipea kui võimalik vahistatud vabastada.

•• Kuid komisjon kummutas võrdlused olukorraga Valgevenes, kus nagu Venemaalgi on kodanikuühiskond maha surutud, ajakirjandusvabadus ei toimi, meeleavaldajaid ähvardab vägivald ning opositsioonipoliitikuid pannakse järjekindlalt väidetavate haldusrikkumiste eest trellide taha.

•• “Olen väga üllatunud, et selline võrdlus võis kellelegi pähe tulla,” ütles komisjoni kõneisik Amadeu Altafaj Tardio. Euroopa Liit on suhted Minskiga külmutanud.

•• Eelmisel aastal, enne Valge-vene parlamendivalimisi, tegi Euroopa Komisjon pöördumise Valgevene rahva poole, milles lubas igakülgset poliitilist tuge ja majanduslikku abi, kui riik valib demokraatia tee. Brüssel finantseerib lisaks Valgevenes sõltumatuid uudiseid edastavaid tele- ja raadiojaamu.

•• “Venemaal,” ütles Altafaj Tardio, “on veel vabade valimiste võimalus”. Ta viitas Barroso avaldusele, öeldes, et selleks tuleb tagada koosoleku- ja sõnavabadus ning lubada ajakirjandusel piiranguteta tegutseda.

•• Komisjoni kõneisik avaldas ühtlasi kahetsust, et OSCE-l ei õnnestud saata detsembrikuistele duumavalimistele oma vaatlusmissiooni.

Ahto Lobjakas, Brüssel