Kõik 48 kommunisti jalutasid Moldova 101-liikmelise parlamendi saalist välja tänaseks planeeritud järjekordse presidendivalimiste vooru eel, teatas Reuters.

Valimisteks seati üles ainult üks kandidaat, neljast parempoolsest erakonnast koosneva Euroopa Integratsiooni Liidu esitatud Marian Lupu.

"Me suudame luua Moldova, kus on stabiilsus, kord ja edasiminek," ütles Lupu oma kõnes parlamendile, mis jäi viimaseks katseks kommunistide südameid ja meeli võita. "Et neid põhimõtteid saavutada, peame valima presidendi. Ma palun teil hääletada minu poolt, et võiksin riiki kollegiaalsel kombel juhtida."

Akadeemilise taustaga Lupu juhib tänavusest alates demokraatlikku parteid, kuigi varem kuulus kommunistlikku parteisse ja oli selle liikmena muu hulgas Moldova parlamendi esimees ja välisminister.

Et president ametisse valida, oleks tarvis 61 häält, aga Euroopa Integratsiooni Liidul on parlamendis ainult 53 häält. Paistab, et ühtki kommunisti üle meelitada pole õnnestunud.

Põhiseaduse järgi peaks pärast presidendivalimiste läbikukkumist korraldatama uued parlamendivalimised. Tänavu on Moldova rahvas valinud parlamenti juba kaks korda. Mõlemal korral oli toona võimul olnud kommunistidel võimalus kasutada riigitelevisiooni ja muid administratiivseid riigi võimalusi, et kampaaniat teha.

Kommunistide juht: praegune võim tahab Moldova lõhkuda

Kommunistide fraktsiooni juht Maria Postoiko süüdistas vahetult enne kommunistide saalist lahkumist peetud kõnes praegust valitsuskoalitsiooni aktiivse sotsiaalpoliitika ajamisest keeldumises ja strateegiliste rahva toetamise programmide lõpetamises, vahendas Vene uudisteagentuur RBK. See on Postoiko sõnul halvendanud rahva olukorda.

Praegune koalitsioon "tahab maa lõhkuda", ütles Postoiko uudisteagentuuri Novõi Region korrespondendi teatel.

Lisaks on uus valitsus kommunistide arvates rikkunud põhiseadust, võltsinud parlamendi otsuseid ning kehtestanud meedias oma tsensuuri. Kommunistid panevad valitsusele süüks ka venekeelsete saadete lõpetamist televisioonis ja raadios.

Tavapärased on ka täna kõlanud kommunistide süüdistused, et läänemeelsed erakonnad ajavad "Rumeenia-meelset, Moldaavia-vastast ja riigivastast" poliitikat. Endine president, Moldovat kaheksa aastat valitsenud kommunistliku partei juht Vladimir Voronin on varem süüdistanud valitsust sihis ühendada Moldova Rumeeniaga. (Enne Teist ilmasõda kuulus praeguse Moldova ala tõepoolest Rumeenia riiki.) 

Kümne aastaga Euroopa Liitu

Moldovast võiks saada Euroopa Liidu liige kümne aastaga, avaldas möödunud nädalal lootust riigi läänemeelse valitsuskoalitsiooni kandidaat presidendi kohale Marian Lupu.

"Minu lootus on, et kõige rohkem kümne aasta pärast ühineme Euroopa Liiduga," ütles 43-aastane Lupu uudisteagentuurile Reuters, viibides visiidil Brüsselis, et kohtuda Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi ametnikega.

"Kui poliitiline eliit on tõeliselt motiveeritud läbi viima Euroopa moodi reforme, võime kolme-nelja aastaga saavutada märgatavat edu Moldova süsteemi Euroopa Liidu nõudmistele kohandamisel."

Moldova on Euroopa kõige vaesem maa – keskmine kuupalk jääb 4,1 miljoni elanikuga riigis alla 3000 Eesti krooni. Osa riigi territooriumi, mis jääb Dnestri jõe äärde, on rahvusvaheliselt tunnustamata Transnistria vabariigi kontrolli all. Transnistria püsib põhiliselt endiste ja praeguste Vene sõjaväelaste toel.