Moldova kommunistist president Voronin andis võimu üle läänemeelsetele

Täna andis Moldova presidendi kohuseid täitev Vladimir Voronin, kes kuulub kommunistlikku parteisse, võimu üle parlamendi esimehele Mihai Ghimpule, kes liberaalse partei liikmena kuulub läänemeelsesse koalitsiooni.

"Raske südamega annan võimu üle uute võimude kätte," ütles Voronin Moldova hommikustes lehtedes avaldatud ametlikus teates. Ta möönis, et Moldova on praegu Euroopa kõige vaesem riik, kuid lisas, et edasiminekuks peavad poliitikud toimima ühtse meeskonnana. Voronin jätkab parlamendi liikmena.

Voronin on Moldovas võimul olnud 2001. aastast saati. Pärast aprillis toimunud parlamendivalimisi, mis vallandasid tänavarahutused, sai ta parlamendi esimeheks, kuna kommunistidel oli seadusandlikus kogus ülekaal.

Kuid kuna opositsioon boikoteeris järgmise presidendi valimist parlamendis, tuli põhiseaduse järgi juulis korraldada uued parlamendivalimised ja Voronin jäi presidendi kohusetäitjaks. Kuivõrd Voronin on olnud ametis kaks presidendi ametiaega järjest, ei tohi ta põhiseaduse kohaselt kolmandat ametiaega järjest riigipea olla.

Ekskommunist: süsteemi seestpoolt muuta ei saanud

Juulis toimunud valimiste eel tegid kommunistid riigitelevisiooni, jõuametkondi ja ähvardusi tarvitades kõik, et korrata neid aprillis saatnud edu. Kuid selle asemel nad hoopis kaotasid kontrolli kümnendiku parlamendi koosseisu üle. Selle võib kirjutada kommunistide leerist ära karanud Marian Lupu arvele, kes on olnud valitsuse liige ning parlamendi esimees. Opositsioonilise demokraatliku partei juhtimise üle võtnud Lupu arvates ei olnud võimalik süsteemi seestpoolt muuta. Nüüd võib Lupust saada uus Moldova president

Kui liberaalide, kommunistide leerist ära karanud Lupu juhitud demokraatide, liberaaldemokraatide ja valimisliidu Meie Moldova saadud kohad parlamendis kokku lüüa, võib öelda, et blokina võitsid nad juuli parlamendivalimised. Sellegipoolest on kommunistidel praegu parlamendis kõige rohkem kohti.

Kas patiseis parlamendis jätkub?

Uute valimiste tulemusel on kommunistidel parlamendis 101 kohast 48 ning ülejäänud 53 kohta kontrollivad liberaalsed erakonnad on ühinenud liiduks kommunistide vastu.

Kommunistide vastu moodustatud liidu presidendikandidaat on demokraatliku partei juht Marian Lupu, kes jooksis viimaste valimiste eel kommunistide leerist üle liberaalide leeri. Et presidendiks saada, on vaja kandidaadil koguda 61 parlamendi liikme hääled. Põhimõtteliselt on praegugi õhus võimalus, et president jääb parlamendis valimata ja tänavu tuleb korraldada kolmandad parlamendivalimised.

Liberaalide pool on väljendanud valmisolekut teha koostööd kommunistidega ainult juhul, kui Voronin poliitikast lahkub. Võimust kinni hoidev Voronin üritas aprillikuiste parlamendivalimiste järel presidendiametisse saada oma protežeed, lahkuva valituse peaministrit Zinaida Greceanîid, kuid see ei läinud läbi. Ka praegu paistab Voroninil olevat lootus jätkata Moldova juhtimist.