Moldova nõrk majandus hirmutab Transnistriat

 (3)
Moldova nõrk majandus hirmutab Transnistriat
----

Kuni Moldova majandus on jätkuvalt ebastabiilne ja inimeste elukvaliteet madal, pole näha Transnistria muutumist Moldova-meelseks piirkonnaks.

Transnistria probleemile tooks lahenduse piiri panemine lokkavale salakaubandusele ja Moldova majanduse jaluleaitamine, et ka Transnistria elanikud sooviks siduda oma tulevikku pigem Moldova kui Venemaaga.

Transnistria eelarve sissetulekud pärinevad hetkel peamiselt sala- ja relvakaubandusest ja nii saab piirkonna tegevust mõ-jutada peamiselt piirikontrolli tugevdamise kaudu, mis jätaks selle ilma ebaseaduslikest sissetulekutest.

Euroopa Parlamendi Moldova-delegatsiooni juhi Marianne Mikko sõnul on Euroopa Liidu piirijälgimismissioon Ukraina ja Moldova vahel (EU Border Aid Mission to Ukraine and Moldova) Euroopa Liidu väga nutikas samm, mis peaks viima salakaubanduse kadumiseni.

Ebakindlus Moldova suhtes

Tänu salakaubandusele on Transnistria elanike elukvaliteet parem kui mujal Moldovas. Kuniks see olukord kestab, jääb Transnistria alati Venemaa poole vaatama. Ainult vaba turumajanduse alustel tegutsev Moldova majandus võib Transnistria elanikke sundida pöörama selga Moskva ja nägu Chisinau poole.

Kuigi Vene propaganda on teinud Transnistrias väga edukalt oma tööd ja võib väita, et sealne elanikkond on üsnagi Vene-meelne, näen eraldumissoovi põhjusena siiski pigem ebakindlustunnet ja usaldamatust, mis valitseb Transnistrias just Moldova majanduse vastu.

Euroopa riikide huvi peaks hetkel olema Moldova majanduse jaluleaitamine. Euroopa Liidu naabruspoliitika raames peaks pöörama erilist tähelepanu just vaba turumajanduse arengule Moldovas. Siinkohal on Transnistria probleemi lahendamise võti paljuski ametliku Chisinau käes.

Olukord riigis võiks hakata muutuma, kui Moldova valitsus mõistaks, et tuleb algatada kohati valusaid ja ebapopulaarseid majanduslikke reforme, et riik majanduslikult jalule saada. Ilma põhjalike reformideta oleks väga naiivne loota jõulistele välisinvesteeringutele.

Toimiva turumajanduse puhul, mis tagaks kogu piirkonna arengu, ei suudaks ka tugev Vene-meelne propaganda ega Transnistria juhtide isiklikud ambitsioonid eirata seal elavate inimeste soovi taasliituda oma kodumaa ehk Moldovaga. Tahaks meenutada, et jutt on eelkõige vaimsest taasliitumises, kuna rahvusvahelise õiguse järgi on Transnistria Moldova Vabariigi lahutamatu osa.

Lapsed kasvavad vanemateta

•• Moldova üldine majanduslik olukord on hetkel niivõrd keeruline, et juba praegu teenib välismaal oma sissetuleku pea miljon moldovlast ehk pool tööjõulisest elanikkonnast. Moldovasse on jäänud peamiselt vanurid ja lapsed, kuna tööjõuline elanikkond on emigreerunud välismaale.

•• Rahvusvahelise immigratsiooni organisatsiooni (OIM) andmetel elab Moldovas umbes

28 500 last, kelle mõlemad vanemad on rännanud riigist välja parema elu otsingutele, ja üle

60 000 lapse, kelle üks vanematest on püsivalt Moldovast ära.

Transnistria rahvahääletusel valiti Venemaa

•• 17. septembril toimus Transnistrias rahvahääletus, kus Moldova selle piirkonna elanikud said otsustada oma tuleviku üle. Sisuliselt said Transnistria elanikud valida kahe stsenaariumi vahel: kas muutuda Venemaa Föderatsiooni autonoomseks osaks või taasliituda Moldova Vabariigiga.

•• Iseseisvust suveräänse riigina rahvahääletusel ei küsitud. Samas on Transnistria rahvusvahelise õiguse järgi olnud pidevalt Moldova koosseisu kuuluv regioon. Seni pole ükski maailma riik referendumit legitiimseks tunnistanud.

•• Referendumil osales 78,6 protsenti Transnistria elanikkonnast ja sellest 97,1 protsenti pooldas liitumist Venemaa Föderatsiooniga, kuid otsuse elluviimiseks puudub juriidiline alus ja ka rahvusvaheline heakskiit.

Autor on Eesti Euroopa liikumise nõukogu liige.


Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare