Moldova peaminister: piirivalve peab koristama okastraadi riigipiirilt

 (2)
Moldova peaminister: piirivalve peab koristama okastraadi riigipiirilt
Moldova peaminister Vlad Filat.Reuters

Nimetades ametisse uut piirivalveülemat, andis Moldova peaminister Vlad Filat käsu eemaldada okastraattõkked Moldova ja Rumeenia omavaheliselt piirilt.

"On häbiväärne hoida okastraati sõbraliku riigi piiril 21. aastasajal, kui kogu Euroopa piirid peaksid olema läbipaistvad ja inimesed võiksid vabalt liikuda saada," ütles Filat agentuuri DPA teatel.

Filat nimetas ametisse uue piirivalve ülema, kohustades piirivalve staapi koostama nädala lõpuks plaani, mille järgi saaks eemaldada kõik okastraattõkked 450 kilomeetrit pikalt piirilt Moldova ja Rumeenia vahel.

Keerulised suhted Rumeeniaga

Kommunistide liider, endine president Vladimir Voronin on oma sõnades ja tegudes ELi ja NATOsse kuuluva Rumeenia suunal olnud väga kahtlustav. Praeguseks Moldova valitsusohjad enda kätte haaranud erakondi on süüdistanud ta Rumeenia-meelsuses ja püüdluses ühendada Moldova Rumeeniaga. (Enne Teist maailmasõda kuulus praegune Moldova tõesti Rumeenia kuningriiki; moldova ja rumeenia keeltki eristatakse poliitilistel põhjustel.)

Rahvarahutusi, mis parlamendi eelmise koosseisu valimiste järel aprillis kommunistide võimu vastu puhkesid, pidas Voronin samuti Rumeeniast ässitatuteks ning sulges seepärast isegi piiri Rumeeniaga.

Neljast parempoolsest erakonnast koosnev Euroopa integratsiooni allianss, mis moodustas valitsuse viimaste, juulis toimunud parlamendivalimiste järel, soovib aga seada sisse paremad suhted Rumeeniaga ning Moldova Euroopa Liitu viia. Selle viimasega võivad läänemeelsed isegi kiiremini toime saada kui Voronin, kes vähemalt sõnades seda eesmärki jagab, kuid kelle valitsemise ajal jäi Moldova kõige olulisemaks kaubanduspartneriks Venemaa.

Samal teemal:

Ülejooksikud ja naftakuninga uus vasakpoolne partei

Neli Moldova parlamendi liiget andsid üleeile teada, et lahkuvad kommunistliku partei fraktsioonist ja moodustavad uue fraktsiooni, teatas Raadio Vaba Euroopa Moldova büroo.

Lahkujad on endine siseminister ja suursaadik, politsei kindralmajor Vladimir Ţurcan ja endine koolidirektor Victor Stepaniuc, kes olid kommunistide hulgast lahkumisest varem teada andnud, ning lisaks neile Ludmila Belcencova ja endine minister Valentin Guznac. Partei heitis nad enda ridadest välja ning fraktsiooni esimees Maria Postoico palus kõigil neljal loobuda oma kohast parlamendis, mille nad on saanud tänu kommunistlikule parteile, kirjutasid Moldova meediaväljaanded.

Nagu tellitult lubas eile Moldova naftakuningaks nimetatud ärimees Nicolae Ciornîi loobus oma ametikohast Lukoili Moldova haru asepresidendina, et hakata aktiivselt poliitikaga tegelema. Ciornîi kavatseb asutada tsentrist vasakule jääva erakonna, mille nimeks võib saada Tööerakond. Lükates ümber meedia spekulatsioonid, et ta on juba meelitanud oma paati neli endist kommunisti, ütles Ciornîi, et on avatud koostööks kõigi poliitiliste jõududega peale Voronini juhitud kommunistide.

Ciornîi tulevane erakond pole tema jutu järgi mõeldud ainult tuleva aasta valimisteks. "Olen tulnud poliitikasse terveks eluks, mitte mõneks päevaks," ütles ta.

Kas isake Voronin ajas pilli päris lõhki?

Pinged kommunistide ridades tulid ilmseks kohe peale seda, kui kukkus läbi demokraatliku partei juhi Marian Lupu valimine Moldova presidendiks.

Riigi presidenti valib parlament. Ühtegi teist kandidaati peale valitseva läänemeelse koalitsiooni soosiku Lupu üles ei seatud – viimasete valimistega vähemusse jäänud kommunistid oma kandidaati ei esitanud ja boikoteerisid valimist. Neljast parlamendirühmast koosneval Euroopa integratsiooni alliansil on parlamendis 53 kohta, kuid presidendi valimiseks läheb tarvis 61 häält.

Ükski kommunist Lupu poolt ei hääletanud, küll aga väljendasid mõned kommunistide leeri kuuluvad parlamendi liikmed rahulolematust boikotiga. Üks peamisi boikoti vastaseid toona kommunistide fraktsioonis oligi Vladimir Ţurcan, kes on varem olnud Moldova suursaadik Venemaal, Voronini-aegse Moldova tähtsaimas liitlasriigis.

"Olin vastu ja loen seda taktikaliselt ja ka riigi tuleviku seisukohalt fataalseks veaks," ütles Ţurcan ajalehele Kommersant. "See on ohtlik positsioon. Loobudes hääletuses osalemast, heitsime riigi valimiste keerisesse ega teinud piisavaid jõupingutusi, et luua kontakte süüdivate jõududega alliansis."

Millal tulevad valimised?

Loe veel

Põhiseaduse järgi peaksid nüüd, kui presidendivalimised parlamendis on läbi kukkunud, tulema Moldovas peagi järjekordsed parlamendivalimised. Ilmselt tulevad valimised kevadel, pakkus ajalehele Kommersant avaliku poliitika instituudi juht Arkadi Barbaroscie.

Kuid samas keelab põhiseadus korraldada parlamendivalimisi tihemini kui kord poole aasta jooksul. See annab valitsusele võimaluse korraldada valimised endale soodsal ajal ja senikaua riigi asjaajamist oma äranägemise järgi ümber korraldada. Näiteks on juba algatatud paari ministeeriumi ühendamine.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare