Filati programmi prioriteedid on uued kõnelused Venemaa ja teiste osapooltega, et otsustada Moldovast lahku löönud Transnistria küsimus ja kindlustada Venemaa vägede lahkumine Moldova ja Ukraina vahel Dnestri jõe ääres asuvast ebariigist, kirjutas Reuters.

Venemaa on 1992. aastast saati hoidnud 600 000 peamiselt venekeelse elanikuga Transnistrias 1200 oma rahuvalvajat. (Moldovas on kokku 4,5 miljonit elanikku.) Venemaa, Moldova ja Transnistria leppisid märtsis kokku, et Vene rahuvalvajate asemele võiks piirkonda asuda rahvusvaheline rahuvalvejõud, juhul kui Moldova ja Transnistria sõlmivad rahulepingu. Aga loodetud lepingust pole kippu ega kõppu.

Kuigi uue valitsuse üks viiest eesmärgist on lähenemine Euroopa Liidule – sealhulgas assotsiatsioonilepingu sõlmimine ELiga –, lubas Filat jätkata välisasjades neutraliteedipoliitikat.

Teatavasti on Moldova üks naaberriik Rumeenia NATO liige, samuti on Moldova teise naabri Ukraina president Viktor Juštšenko juhtinud oma riigi juba NATO-le üsna lähedale. Neutraliteedi all pidas Filat ilmselt silmas seda, et tema ei taotle Moldova ühinemist NATOga. Arvata on, et selline taotlus ajaks Venemaa endast välja, kuna üks endine Sõltumatute Riikide Ühenduse liige (Gruusia) ja üks praegune (Ukraina) juba pürib NATOsse.

"Me oleme seadnud endale ülesande laiendada Moldova sõprade ringi Euroopa Liidus, et saada nende toetust meie probleemide lahendamiseks," ütles Filat.

Moldova eelmise presidendi, kommunistist Vladimir Voronini valitsusajal olid riigi suhted ELi kuuluva Rumeeniaga võrdlemisi kehvad. Ka süüdistas Voronin ühtelugu oma liberaaldemokraatidest, demokraatidest ja liberaalidest poliitilisi vastaseid Rumeenia-meelsuses ja kavatsustes taas liita Moldova Rumeeniaga, nagu olid asjalood enne Molotovi-Ribbentropi pakti ja Teist ilmasõda.

"Usume, et ehitame vabade inimeste Moldovat, kelle tulevik seisab alles ees," ütles Filat oma programmikõnes.

53 häälest, mis kuuluvad kommunistide vastastele erakondadele Moldova parlamendis, piisas uue valitsuse ametisse panemiseks, kuid järgmise presidendi valimiseks läheb tarvis vähemalt 61 häält. Pole veel kindel, et parlamendi praegune koosseis suudab presidendi valida. Kui see taas läbi kukub, tuleb korraldada järjekordsed erakorralised parlamendivalimised.

Kommunistidevastase koalitsiooni kandidaat presidendi kohale on demokraatliku partei juht Marian Lupu, kes kommunistide valitsemise ajal oli välisminister ja parlamendi esimees, kuid lõi kommunistidest lahku enne viimaseid parlamendivalimisi.