Moldovlased pole küll eluga rahul, kuid valivad ikkagi kommuniste
Esiteks on Moldovas märtsis oodata parlamendivalimisi ja muidugi küsivad kõik Gruusia sündmuste valguses, mida toob uuenenud olukord kaasa Moldovale, mille küljest on lahku löönud Transnistria.
Pärast 2005. aasta üldvalimisi ei juhtunud seal küll suurt midagi. Võimul olnud kommunistid kaotasid pärast vaba ajakirjanduse summutamist, oponentide vaigistamist, avalikke arreteerimisi ja hirmutamisi ainult neli toetusprotsenti!
Enne 2005. aasta valimisi tõotas president Voronin muuta Kommunistliku Partei „tõeliseks euroopalikuks vasakpoolseks parteiks”. Ta lubas esmajoones lõimuda Euroopaga, taasühendada riigi ning edendada majandus- ja sotsiaalreforme.
Kuidas siis on Voronini lubatud majandus- ja sotsiaalreformid Moldovas edenenud?
Moldova avalike poliitikate instituudi oktoobrikuise küsitluse tulemuste järgi pole üle kolmveerandi rahvast valitsusega põhilistes küsimustes rahul: 84% inimestest nuriseb palkade ja tööhõive pärast, 85% elukvaliteedi üle, 78% pole rahul põllumajanduse ja 75% tervishoiu olukorraga, 73% vastanutest ei näe edenemist korruptsioonivastase võitluse alal, pensionidega pole rahul 70% inimestest. Ehk siis ei paista rahulolu ega edenemist kusagilt.
Moldovas on nagu meilgi 101-kohaline ühekojaline neljaks aastaks valitav parlament, kes valib pärast märtsis toimuvaid valimisi riigile uue presidendi. Kes võiks olla Moldova uus riigipea kaks ametiaega valitsenud kommunisti Vladimir Voronini asemel?
Petru Bogatu kirjutab Moldova Azi uudisteportaalis, et on vaid kolm tugevat alternatiivset kandidaati. Esimene on endine Chisinau linnapea Serafim Urechean, keda tuntakse üle terve Bessaraabia kui Chisinau kunagist linnapead ja partei Meie Moldova Allianss liidrit ning sellepärast on ta paljude silmis ainuke tõsiselt võetav opositsioonikandidaat Voronini asemele. Kuid ta pole eriti hea suhtleja, mistõttu jääb mulje, et tal oleks justkui midagi varjata.
Voronin toetab oma meest
Liberaaldemokraatliku Partei juht Vlad Filat, keda Bogatu nimetab dünaamiliseks, telegeeniliseks ja elitaarseks, näeb teleekraanil välja, nagu valutaks tal kõht. Kuid just Filati peetakse Euroopa-meelseks poliitikuks, kes on toonud liberaaldemokraatide sekka õigeid inimesi juurde ja veennud rahvast, et tal on valitsemiseks vajalikud oskused ja probleemidele lahendused.
Praegune Chisinau linnapea, Liberaalse Partei aseliider Dorin Chirtoaca on Euroopa Liiduga lõimumist ja isegi Rumeeniaga ühinemist sooviv noor ja intelligentne poliitik, kes on pälvinud tähelepanu peamiselt sellega, et peab valitsuse kommunistidega pidevalt jagelema. Ta sobib imehästi muutust ihkavate inimeste kaanepoisiks, kuid 30-aastasena on tal veel vähe kogemust.
Detsembri keskel küsisin igaks juhuks oma Moldova sõbrannalt Victorialt, mida tema arvab demokraatlike parteide pingutusest. „Voronin libistab oma trooni praeguse parlamendi esimehe Marian Lupu kätte,” vastas ta kiretult. Ja tal võibki õigus olla. Poliitikutest usaldatakse Moldovas parlamendi praegust esimeest Marian Luput isegi samaväärselt president Vladimir Voroniniga (41%). Lupu jääb presidendist vaid ühe protsendipunktiga maha.
Aeg hakkab ümber saama
•• Poliitikateadlane Daniela Nemerenco nendib, et Moldoval saab varsti otsa üleminekuriikidele demokratiseerumiseks antud aeg.
•• Oma uurimistöös „Politics of Transition: A Waste of Votes?” viitab ta Pridhami ja Lewise teooriale, et endise kommunistliku ühiskonna ümberkujunemine vabaks ühiskonnaks nõuab 12–20 aastat.
•• Kas Moldova on kulutanud seda aega mõistlikult?Küsitluste tulemusi vaadates ei saa selles nii kindel olla: veidi üle poole vastanuid moldovlastest ei usu, et rahva hääl või tahtmine Moldovas midagi loeb. •• Sellisel seisukohal olid enamasti linnaelanikud ning kõrgema hariduse ja sissetulekuga inimesed. 40% rahvast arvab, et valimised Moldovas ei ole vabad ja õiglased.
