Mongooliat on tabanud vii-mase poolsajandi rängim katastroof, kuna erakordselt külma talve tõttu on ohus riigi majanduse aluseks olev loomakasvatus.

Keset Aasiat, tuhandete kilomeetrite kaugusel lähimast merest, hiiglasliku Hiina ja määratu Venemaa vahel asuv Mongoolia on jõudnud katastroofi äärele ning vajab ulatuslikku abi, ka kõige lihtsamat toidu- ja meditsiiniabi, rääkimata juba finantsabist, mis ehk aitaks jalule riigi majanduse. Hättasattumise otsene põhjus on põuasele suvele järgnenud erakordselt karm talv, mis on võtnud tohutu hulga kariloomade elu. Looma-, eelkõige lambakasvatus on riigi majanduse alus.

Põuasele suvele järgnes karm talv

Paaril viimasel kuul ongi Mongoolia juhtkond püüd-nud oma hättasattunud maa olemasolust maailma teavitada. Hiljutises intervjuus BBC uudistekanalile tegi seda ka peaminister Rinchinnyam Amarjargal, kelle sõnul on viimase 60 aasta põuaseimale suvele järgnenud sügisest saadik surnud kaks miljonit karilooma ning kuiva kevade saabudes sureb neid veel hulgaliselt, enne kui mai lõpus ja juunis hakkab kasvama uus rohi. Karjakasvatajad võitlevad nüüd märtsis-aprillis sündivate loomade elu eest, sest kui need kaotatakse, on katastroof veelgi suurem. Viimase 30 aasta karmim talv on hakanud mõjutama ka elu linnades, kus on tõusmas toiduainete hinnad. ÜRO hinnangul on otseselt ohus pool miljonit inimest, juba praeguseks on näljas kuni veerand miljonit inimest. Majanduslik kahju võib kokku ulatuda miljardi dollarini.

Viimane sellise ulatusega katastroof tabas Mongooliat 1944. aasta talvel, mil ülekaalukalt loomapidamisega tegelevad mongolid kaotasid seitse ja pool miljonit looma. Praegu on Mongoolia 13 provintsi 171 maakonda kuulutatud katastroofipiirkonnaks. Neil aladel elab viiendik kogu rahvastikust. Rohumaade otsinguil rändavad karjapidajad sadu kilomeetreid, kuid sellest pole mingit suuremat abi, sest olukord on peaaegu kõikjal ühesugune – rohtu pole, loomad on näljas ja külmuvad nõrkenuna lihtsalt surnuks. Mõnes piirkonnas võib veel eeloleva paari kuu jooksul hukkuda kuni pool karjast ja see oleks juba humanitaarkatastroof, sest siis poleks paljudel inimestelgi enam suurt elulootust.

Väike rahvas laial maal

Mongoolia rahvaarv – kuni kolm miljonit – on väga väike, kui arvestada, et riigi pindala on sama suur kui pool Indiat, kus elab ligi miljard inimest. Mongoolia avatud uste poliitika on võimaldanud luua tihedamaid kontakte välismaailmaga, mis alles kümne aasta eest olid mõeldamatud.

Kuni 1980. aastate lõpuni tugines kuni kolmandik sisemaisest kogutoodangust Nõukogudemaa abile, mis 1991. aastal peaaegu et üleöö ära jäi. Ei saa öelda, et valitsus ei püüdnud kiiresti tegutseda. Majandusümberkorraldustega tehti algust, hinnakontrolli on leevendatud, sisemaine ja väliskaubandus vabaks lastud ning riigi kulutusi piiratud. Selle tulemusena hakkas majandus 1998. aastal tõusumärke ilmutama, kuid karm loodus võib sellele nüüd kriipsu peale tõmmata.

Kaivo Kopli