Mordvas peeti vastakat pidu: 1000 aastat Venemaa kaisus
Mordva rahva Venemaa rahvastega ühinemise 1000. aastapäeva hiljutised pidustused tekitasid vastakaid tundeid. Ühest küljest võis rõõmustada, et ürituse tõttu tehti tohutuid investeeringud Mordva Vabariigi, eriti pealinna Saranski taristusse ja majandusse. Teisest küljest aga pani mõtlema sellele, mis rahvas see mordva rahvas on, et pidutseb oma vabaduse kaotamise 1000. aastapäeval.
Viimasel aastakümnel on Venemaa ajaloolise tekkimise ja arengu kontseptsioon teinud läbi suuri muudatusi. Üha rohkem püütakse näidata, et Venemaa on tekkinud nagu omal ajal Nõukogude Liit – rahvaste vabatahtliku liiduna – ning riikluse arendamisse on andnud võrdse panuse kõik Venemaa rahvad.
Algas see 2002. aastal, mil Moskva väitis, et tatarlased ja marid liitusid 450 aastat tagasi vabatahtlikult Venemaaga. Keskvõim eraldas suurema summa raha ja maha peeti vastavad pidustused. Mitmed maride ja tatarlaste rahvuslikud organisatsioonid küll protestisid ning meenutasid, kuidas „vabatahtliku” liitumise tagajärjel põletati maha Kaasan ja et Ivan Groznõi alamad edastasid teateid, kuis kõik jõed olid laipu täis ja veri voolas ojadena.