Moskva koondab võimu, aga Tõva teeb ikka teisiti
Samal ajal võib pidada tunnuslikuks, et uus seadus nõuab Adõgee, Baškortostani, Põhja-Osseetia – Alaania, Tõva, Hakassia, Karatšai-Tšerkessi, Kabardiini-Balkaari ja Udmurdi vabariikide parlamentide suuruse vähendamist ja Habarovski krai, Kemerovo, Pensa, Saratovi, Tveri, Tjumeni, Uljanovski oblasti, Moskva linna, Hantõ-Mansiiski, Neenetsi ja Tšukotka autonoomsete piirkondade parlamentide suurendamist.
Huvitav seadus, kuna on ilmne, et rahvuspiirkondade esindajad kaotavad hääletegemise võimalusi, ajal kui venelaste sõnavõtuvõimalus suureneb. Huvitav on seegi, et kui Medvedev mullu 12. novembril ootamatult antud ettepanekuga välja tuli, kõrvutas ta põhjenduseks vaid kahte näidet: 15-miljonilise Moskva seadusandliku kogu suurus on 35 liiget (1993. aasta oktoobrini istus seal 483 saadikut) ja 400 000 elanikuga Tõval on kahekojaline parlament 162 liikmega.
Näiliselt on kõik õige, ent Medvedev tuli oma ettepanekuga lagedale olukorras, kus kogu Venemaa nn opositsioon – Mironov, Zjuganov, Žirinovski – protestis avalikult äsjaste kohalike valimiste tulemusi, kus võimupartei Ühtne Venemaa (JR) külmalt nende esindajatele ära tegi. Mäletatavasti toimus isegi opositsiooni väljamarss Duumast ja tagasi mindi alles pärast seda, kui Medvedev kinnitas, et tasub rikkumiste osas kohtute poole pöörduda ja lubas terve hulga reforme.
Föderatsiooninõukogu esimehe Sergei Mironovi juhitud partei Õiglane Venemaa (SR) ootab vastuseid esitatud hagidele tänini, mis ilmselt selgitab ka tema Putini ja JR-vastast sõnavõttu 1. veebruaril TV-s, mis koos samade loosungite all toimunud väljaastumistega Kaliningradis ja Irkutski kujunesid tulisteks teemadeks Venemaa demokraatia üle toimuvates aruteludes.
Vähem tähelepanu on jagunud Mongoolia piiri ääres asuvale kunagi iseseisva (aastail 1921–1944) Tannu-Tuva Rahvavabariigina tuntud Tõva Vabariigile, kus vahetult enne Medvedevi esinemist hääletati ametist priiks JR-esindaja.
Aastail 1990–1994 oli Tõvas võimul kohalikust Rahvarindest mõjutatud valitsus, kes kirjutas põhiseadusesse isegi õiguse Venemaast lahku lüüa! Seejärel taastas Moskva samm-sammult oma võimu, kuid Putini demokraatia laiendust – Jedinaja Rossija kõrvale loodi teine Kremlist juhitav partei Spravedlivaja Rossija – kasutasid Tõva rahvuslased selleks, et n-ö lubatud opositsioon samuti võimuparteiks muuta.
Putin põlvili
Pärast vägikaikavedu Moskvaga, milles Tõva huraali liikmed kasutasid kõiki lääne parlamendidemokraatiast teadaolevaid obstruktsionismi võtteid (mitteilmumine, mittehääletamine jne), andis Putin järele ja aprillist 2007 oli Tõva ainuke piirkond Venemaal, kus valitsusjuht oli JR-mees Kara-ool ja huraali esimees SR-mees Vassili Oyun.
Viimatinimetatu kangutamine ametist algas veel 2008. aastal, ent kohus ennistas ta uuesti ametisse ning siis hakkasid ameteid kaotama juba JR-mehed ja Tõva esindajad föderatsiooninõukogus – piiterlased Ludmilla Narussova (Anatoli Sobtšaki lesk) ja oligarh Sergei Pugatšov ei saanud huraali kinnitust. Selle peale võeti Oyun mais 2009 Moskva osalusel uuesti maha.
Novembris ilmus Oyun taas huraali ja teda asendanud venelane Vjalkov hääletati maha ning uueks huraali esimeheks sai tõvalane Balchik-ool. Praegu üritab Vjalkov kohtu abil ametiposti tagasi, kuid näiteks Pugatšov viis oma kivisöe- ja raudteeehituskompaniide peakontorid Tõvasse, et seal makse maksta!
Rahvahääletus Putini otsuse üle
•• Opositsioon kasutas võimulolekut ka selleks, et organiseerida allkirjade kogumine korraldamaks rahvahääletus Tõva põhiseaduse muutmiseks. Vajalikud allkirjad saadi kokku enne, kui Moskva jõudis midagi seadusandlikult mõjutada.
•• Tulemus: kui mujal lähevad põhiseadused muutmisele kohalike parlamentide otsustega, siis Tõva huraali 4. veebruari otsusega toimub 11. aprillil rahvahääletus, kus lisaks esinduskogu vähendamisele 32-liikmeliseks ülemhuraaliks on kirjas teinegi punkt – Tõva presidendi ameti taastamine ehk siis Putini survel 2001. aastal langetatud otsuse tühistamine. Nii et ikka teisiti kui mujal Venemaal ja ikka parajalt Putini vastu.
