Moskva näitas SRÜ tippkohtumisel oma mõjuvõimu
Sõltumatute Riikide Ühenduse 12 riigipea Moskva-kohtumist avades rääkis Vene president Vladimir Putin ilmast, püüdes väita, et ebameeldivat külma ilma võib tõlgendada hea endena, kuid tippkohtumine lõppes eile siiski oluliste tulemusteta.
Kohtumise suurima resultaadina serveerisid Vene ametlikud infokanalid Vene luure eestvedamisel tegutsema hakkava ühtse terrorivastase keskuse loomist. Samas oli sisu poolest tegu pigem vaid teema täpsustusega, kuna 25. jaanuari samasugusel suurüritusel kord juba langetati otsus keskuse loomisest.
Päevalehe Kommersant hinnangul jääb ka see Moskva-poolne lööktööprojekt väheefektiivseks, kuna erinevad SRÜ riigid tõlgendavad terroristi mõistet erinevalt. Näiteks Venemaa jaoks sõdivad Tshetsheenias terroristid, aga Abhaasias Gruusia võimude vastu separatistid. Grusiinide seisukohalt on asjad vastupidi. Tadzhikistanis on Moskva jaoks vaenulikud islamifundamentalistid end juba riigi valitsusse surunud. Turkmeenia omakorda on tuntud maailma ühe põhilise diplomaatilise kanalina Afganistani Talebani rezhiimiga suhtlemisel. Samas on Moskva lubanud afgaanide laagreid vajaduse korral suisa raskepommitajatega rünnata.
Teine tippkohtumise põhipunkt – paljude riikide soov luua SRÜ-s suur vabakaubandustsoon – lõpliku lahenduseni ei jõudnud. Venemaa, kes viimasel ajal muidu üritab SRÜ-d aktiivselt tihendada, kardab vabakaubandusega kaasnevaid hiiglaslikke kahjusid. Esiteks suudavad paljud vaesemad riigid kaupu toota venelastest konkurentsivõimelisemalt, teiseks peaks Venemaa hakkama gaasi ja naftat naabritele müüma siseriiklike odavate hindadega.
Tippkohtumisele eelnenud riigipeade era- ja grupiviisilised kohtumised ei toonud kaasa ühegi pikaldase relvakonflikti lahendust. Väliselt sõbraliku ühenduse sees on sõjaolukorrad Mägi-Karabahhias Armeenia ja Aserbaidzhaani vahel, Gruusias abhaaside ja osseetide territooriumidel ning Moldovas venekeelse Dnestri-äärse provintsi piiril. Vaatlejad ennustavad olukorra teravnemist ka kolme Kesk-Aasia riigi vahel jaotatud üleasustatud Fergana orus.
Vaatlejate arvates on Venemaa kahepoolsetes suhetes endiste liiduvabariikidega edukalt taastamas otsest survet. Lisaks vanadele liitlastele Valgevenele, Armeeniale ja Tadzhikistanile on Moskva asunud sõjalist abi pakkuma Usbekistanile. Terrorismivastase võitluse sildi all üritab Moskva oma kohalolekut suurendada ka Kasahstanis ja Kõrgõzstanis, mille juhtidel on raske keelduda, sest majandussuhetes dikteerib tingimusi energiarikas ja suure turuga Venemaa.
