Juhul, kui kuuldused tõele vastavad, ootab lääneriikide aastatepikkust hõlvamispoliitikat valus läbikukkumine.

Praegu näib, et Chisinau on pidanud Moskvaga salajasi läbirääkimisi, mille tulemusena võtab Moldova vastu lääne ettepanekute asemel hoopis Venemaa seatud tingimused.

Esialgu eksisteerivad vaid kuulujutud ning dokument, mis õnnestus hankida Jamestowni mõttekoja analüütikul Vladimir Socoril. Ent sellest piisab, et lääneriike kihevile ajada.

Nagu Socor Eurasia Daily Monitoris kirjutab, pärineb uue leppe raamistik otse Venemaa julgeolekunõukogust. Selle kohaselt tunnustab Moldova kesk-võim eeskätt separatistliku Transnistria valitsuse seaduslikkust.

Seejärel esinevad Moldova president Vladimir Voronin ning Transnistriat juhtiv Igor Smirnov ühisavaldusega, milles teatavad nii Transnistria ülemnõukogu kui ka Moldova parlamendi laialisaatmisest. Juba novembris korraldatakse kummalgi pool Nistru jõge uued valimised. Moldova eraldab separatistidele 101-kohalises parlamendis 18 – 19 kohta; samuti saab Tiraspol enda kätte esimeste aseministrite rolli.

Mis lääne jaoks kõige murettekitavam – sisuliselt annab leppimine separatistidele (loe: Moskvale) sõnaõiguse Moldova välispoliitiliste prioriteetide seadmisel. Ilmselt tähendab see, et Chisinaud sunnitakse hülgama isegi mõtteid võimalikust NATO-ga liitumisest.

Taoline kokkulepe jätab tõenäoliselt alles nii Transnistria julgeolekuameti MGB kui ka separatistide armee. Küsitavaks muutub ka 1300 Vene sõduri lahkumine: lääne versioonis peaks Vene väed asendatama aastal 2009 relvastamata rahvusvaheliste vaatlejatega, kuid seda vaid siis, kui “tingimused lubavad”.

Socor juhib tähelepanu, et kaks tähtaega vägede väljatõmbumiseks on juba möödunud, ent kummalgi juhul leidis Venemaa ettekäändeid armee kohaloleku pikendamiseks. Ühe tundmatuks jääda soovinud eksperdi sõnul kardabki ta kõige rohkem, et salakokkuleppega püütakse eeskätt seadustada Vene vägede kohalejäämist.

Lääneriigid suhtuvad salaleppe olemasolusse üsnagi tõsiselt – seda enam, et Moldova võimud pole siiani mingeid selgitusi jaganud. Täna pärivad president Vladimir Voroninilt aru Chisinaud väisavad euroliidu ning USA esindajad.

Ajendiks ärimeeste huvid


“Kardan, et selle hind demokraatiale on kaunis kõrge,” kommenteeris võimaliku leppe olemasolu eile õhtul samuti Chisinausse sõitnud europarlamendi Moldova delegatsiooni esinaine Marianne Mikko.

Juhul, kui salapakti olemas-olu tõele vastab, heidab see kõrvale senised lääneriikide pingutused nn 5+2 formaadis, milles lisaks kahele vaenupoolele osalesid Venemaa, Ukraina, OSCE, EL ja USA. 5+2 grupi ettepanekud oleksid andnud Tiraspolile laialdase autonoomia, kuid mitte sõnaõigust Moldova välispoliitika kujundamisel.

Mis võiks aga olla Moskvaga mehkeldamisel Moldova huvi? Economist arvab, et Moldova ärimeeste huvid teispool Nistrut. Lisapräänikuna lubab Venemaa lõpetada blokaadi Moldova veinidele.

Transnistria tahab aga ametlikult ühineda Kaliningradi sarnase enklaavina Venemaaga.

Venemaa pigistab rahvuskaaslasi

•• Venemaal on suures osas venekeelse Transnistria isepäiste separatistide tingimusteta toetamisest villand, kirjutab Kommersant. Lehe omanik Alisˇer Usmanov ostis hiljuti Gazpromilt üles piirkonna 1,3 miljardi dollari suuruse gaasivõla.

•• Ometi nõudis Moskva juba kuu aega tagasi president Smirnovilt, et ta püüdleks Chisinauga kokkuleppe poole. Oma tahtmise saavutamiseks külmutas Venemaa saja miljoni dollari suuruse aastatoetuse.