Moskva võis mürgitada veel ühe Inglismaale pagenud KGB-lase
Endine KGB polkovnik pages Suurbritanniasse 1985. aastal ning pärast paarikümmet aastat elu Surreys asuvas salajases turvamajas kardab ta, et Moskva mõrtsukas on ta üles leidnud, kirjutab Daily Mail.
Külma sõja tippajal KGB-s Suurbritannia heaks luuranud Gordijevski (69) usub, et Venemaa maksab ülejooksikutele kätte ja et tema on nende nimekirja seni viimane ohver.
Kummaline tõbi tabas kuningannalt ordeni saanud eksluurajat möödunud aasta novembris. Ta kukkus oma kodus kokku ja viidi haiglasse, kus lamas teadvusetult ja hinge vaakudes 34 tundi. Siis viidi ta MI6 rahade eest ühte erakliinikusse taastuma. Alguses oli mees üleni halvatud, kuid nüüdseks on ta tublisti paranenud: praegu ei tunne ta veel ainult oma sõrmi.
Surrey politsei kinnitusel uuritakse Gordijevski salapärast haigestumist kui mõrvakatset. Eksspioon ise väidab, et välisluure MI6 püüdis juhtunut varjata, kuid et vastuluure MI5 surve viis juhtumi uurimise jätkamiseni.
“Ma olen juba mõnda aega teadnud, et ma olen Moskva lurjuste mõrvanimekirjas. Nad tapsid mu sõbra Aleksandr Litvinenko. Mul pole kahtlustki, et minu äkiline haigus möödunud novembris oli sarnane katse minu elu kallale kippuda. See on ilmne, et mind mürgitati,“ rääkis Gordijevksi Daily Mailile.
Kaheksakümnendatel Londonis Nõukogude Liidu saatkonna KGB-laste juhina töötanud Gordijevski usub, et tema mõrvar kasutas mürgina mõnd talliumi derivatiivi.
Siiani ei ole tema kehast ühegi mürgi jälgi leitud, kuid see teda ei heiduta. „KGB mürgitamised põhinevadki avastamatusel,“ leiab ta. Samuti on teada, et ka Litvinenko puhul ei leitud esialgu mürgi jälgi. Ometi suri õnnetu mees polooniumimürgitusse.
Gordijevski usub end teadvat, kes teda mürgitada üritas. Eksluuraja sõnul on see üks tema kauaaegsetest sõpradest, Vene sõjaväeluure ohvitser. Gordijevski andis tema nime Briti politseile üles.
“Kui see mees oli minu majas, oli tal võimalus minu toidu ja joogi sisse mürki panna. Ma sõin hiljem seda toitu ja jooki päeval, mil ma teadvuse kaotasin,“ selgitas eksspioon.
Mõrvas süüdistatav, kelle nime ei saa juurdluse tõttu avaldada, soostus Daily Mailile oma seisukohta selgitama. Ta kinnitab, et ei püüdnud Gordijevskit mõrvata. Lisaks kinnitab ta, et Gordijevski oli Litvinenko mõrva tõttu rängas stressis ja juba ligi aasta aega haige olnud. Süüdistatava hinnangul Gordijevski haigus lihtsalt ägenes novembris.
Gordijevski elu spioonina
Suurbritannia luure MI6 värbas Gordijevski 1968. aastal pärast seda, kui saadi teada, et N. Liidu sissetung Tšehhoslovakkiasse oli mehe nördima pannud ja õõnestanud tema usku kodumaasse.
1982. aastal määras KGB Gordijevski Londoni saatkonna luurajaid juhtima.
1985. aastal sai KGB topeltmängust haisu ninna, Gordijevski kamandati Venemaale tagasi ja arreteeriti. Meest kuulati KGB-s mitu nädalat üle ja kuigi kasutati ka „tõeseerumit“, ei tunnistanud ta midagi üles.
Kuigi teda endiselt brittide heaks luuramises kahtlustati, ei suudetud midagi tõestada ja tal lubati naasta oma Moskva koju, kuhu ta koduaresti pandi. Arestist hoolimata suutis Gordijevski MI6-le oma täbarast olukorrast etada anda.
Briti luure pani siis kokku päästeplaani.
Plaan teostati 1985. aasta 19. juulil. Gordijevski läks siis oma igahommikusele jooksutiirule, kuid lippas KGB „saba“ eest ära. Ta läks Soome piiri äärde viiva rongi peale, kuhu talle tuli vastu Suurbritannia saatkonna auto. Pagasiruumi topituna ületas luuraja piiri ja evakueerus Soome kaudu Inglismaale.
Gordijevski naine ja lapsed ühinesid temaga kuus aastat hiljem.
