MÜRGISÜST. Surmav annus mürki süstitakse käsivarde. Mitmes osariigis kasutatakse kolmekordset mürki - esimene komponent viib teadvuse, teine halvab kopsud, kolmas seiskab südame. Asjatundjate väitel on mürgisüst humaanseim hukkamismoodus.

Mürgisüst on valdav hukkamismeetod ja seda kasutatakse 32 osariigis, kusjuures 18 osariigis on see meetod ainus lubatud. Eelmise aasta seisuga on 1977. aastast saadik hukatud sel moel 476 inimest ehk 75 protsenti. Esimese osariigina valis mürgisüsti Oklahoma 1977, esimese taolise hukkamise viis 1982. aastal ”ellu” Texas.

ELEKTRITOOL. Hukatav kinnitatakse erilise konstruktsiooniga tooli külge, pea ja keha aetakse karvadest paljaks, tagamaks paremat kontakti niisutatud vaskelektroodidega. Voolu sisse lülitamisel kargab surija ettepoole, sageli vallandub okse, uriin ja muud väljaheited, tunda on liha kõrbemise lõhna. Voolu pinge ja löökide arv on osariigiti erinev ja sõltub ka hukatava kaalust. Georgias on esimene löök 2000 volti nelja sekundi jooksul, siis 1000 volti seitsme sekundi ja 208 volti kahe minuti jooksul.

Elektritooli kasutatakse 10 osariigis, kusjuures Alabamas ja Nebraskas on see ainus lubatud meetod. Eelmise aasta seisuga on 1977. aastast elektritoolil hukatud 147 inimest. Esimese osariigina võttis elektritooli kasutusele New York 1888. aastal. Kusagil mujal maailmas peale USA seda ei kasutata.

GAASIKAMBER. Vang suletakse hermeetilisse ruumi, kuhu lastakse gaasi, mis halvab hemoglobiiniprotsessi veres, teadvus kaob mõne sekundiga. Hinge kinni hoidmine teeb asja hullemaks - surm saabub krampides.

Gaasikambrit kasutatakse neljas osariigis, kõikjal alternatiivina muudele viisidele ning selle saab valida hukatav. Eelmise aasta seisuga oli 1977. aastast alates surnuks gaasitatud 11 inimest. Gaasikamber hukkamisviisina läks moodi pärast mürkgaaside kasutamist Esimeses maailmasõjas, väidetavalt inspireeris ka gaasipliitide kasutamine enesetapu korraldamiseks. Esimese osariigina võttis gaasikambri kasutusele Nevada 1924. aastal.

POOMINE. Hukkaja paneb lihtsalt hukatava kõri silmusesse, jalge all avaneb luuk ja surija jääb rippuma. Pea otsast rebenemise vältimiseks reguleerib hukkaja nööri pikkust vastavalt hukatava kaalule.

Poomine on kasutusel kolmes osariigis. See on mõistagi vanim hukkamismeetod Ühendriikides, kuid 20. sajandil hakati seda pidama ebahumaanseks, kuna hukatavad kippusid sageli küll korisema, aga mitte esimesel katsel hinge heitma. Eelmise aasta seisuga on 1977. aastast alates poodud vaid kolm surmamõistetut.

MAHALASKMINE. Hukatav seotakse seina külge, teda tulistavad korraga viis hukkajat, kuid mõnel neist on paukpadrunid, nii et tegelik mahalaskja jääb saladuseks.

Mahalaskmine on lubatud kolmes osariigis, kõikjal on see alternatiiviks mürgisüstile ning valik on hukatava teha. Eelmise aasta seisuga on 1977. aastast saadik maha lastud vaid kaks surmamõistetut. Kaivo Kopli