Mustad jõulud Küprosel
Riigikassa on tühi ja elatakse peost suhu, laenu
lepingut troikaga võrreldakse Türgi invasiooniga.
Mõistagi pole Küprosel tavaks loota valgeid jõule lumisuse tähenduses, kuid seekord paistavad pühad tulevat masendavalt mustad ja ega tulevikki heledam ole. Tekkis isegi oht, et riigipalgalistel jäävad saamata töötasu ja jõulupreemia, sest riigi rahakott on tõesti tühjaks saanud ja täiendust on sinna euroabi näol oodata alles veebruaris või veel hiljem.
Pühademeeleolu õnnestus valitsusel siiski mõnel määral säilitada erakordseid abinõusid tarvitusele võttes, mille järel sai rahandusminister teatada, et raha palkade väljamaksmiseks on olemas. Selleks tuli aga sirutada käpp kolme riikliku ettevõtte pensionikaukasse ehk viisakamalt öeldes paluda nende pensionifondidest valitsusele laenu.
Energiaettevõttelt, telekomifirmalt ja sadamaettevõttelt küsiti kokku 250 miljonit eurot. Kui need poleks nõustunud, oleks riik olnud rahandusministeeriumi teatel sunnitud mõne päeva pärast kuulutama välja palgamaksete peatamise, mis omakorda sundinuks reitinguagentuure kinnitama Küprose külge selektiivse maksejõuetuse sildi, ja see oleks juba kahjustanud ka neid riigiettevõtteid.
Ranged nõudmised
Saadud rahaga peaks vedama välja veebruarini, kui on oodata esimesi eraldisi Euroopa Komisjoni, Keskpanga ja
IMF-i ehk troikaga kokku lepitud laenuabist. Läbirääkimised troikaga kestsid suvest saadik, kuid lõpuks pidi maksejõuetusele aina lähemale liikunud Küpros leppima ikkagi karmide tingimustega. Seda on võrreldud sisuliselt suveräänsuse kaotamisega ja president Demetris Christofiase suu läbi koguni Küprose tumedaima tunniga: Türgi invasiooniga Põhja-Küprosel 1974. aastal.
Lõplikke otsuseid vähemalt 17,5 miljardi euroni ulatuva abipaketi kohta ei ole tehtud, neid on oodata jaanuari lõpus ja veebruaris, kuid sõlmitud on memorandum, millest on näha, milliseid samme on troika Küprosele eelolevateks aastateks dikteerinud. Nii on paika pandud isegi see, et edaspidi peavad valitsusasutused olema avatud punkti pealt kell kaheksa hommikul, tööaeg kestab seitse ja pool tundi päevas ja 37,5 tundi nädalas. Ametnikud ja ministrid tohivad lennata ametiasjus vaid tavaklassis, presidendile ja parlamendijuhile lubatakse siiski erandeid.
Riigipalgaliste töötasu kärbitakse ja külmutatakse 2016. aastani. Käibemaks tõuseb seniselt 17%-lt 19%-le. Tubakamaks tõuseb 60 eurolt kilogrammi kohta 150 euroni, bensiiniliitrile lisatakse seitse senti aktsiisi ja kerkib ka alkoholimaks.
