Naeratavad corgid võluvad – kui oled neid näinud, tahad ka endale

 (3)

Naeratavad corgid võluvad – kui oled neid näinud, tahad ka endale
----

Eestis elab kuni 70 kuninglikku “krantsi”, kellest vanim – Gigi – on 13-aastane.

Tallinna kesklinnas Mere puiesteel võib iga päev kohata jalutamas nelja väikest naerusuist koera, kellest ühe kohta on Eesti Päevaleht mõned aastad tagasi häbiväärselt kirjutanud, nagu oleks tegu krantsiga. Tõesti piinlik lugu, sest tegu oli koeraga, keda võiks lausa kuninglikuks nimetada – welsh corgi pembroke ehk lihtsalt walesi karjakoer, pembroke’i corgi. Inglise kuningakojas on neid lemmikutena peetud rohkem kui pool sajandit.

“Nii mõnigi on öelnud meie koeri vaadates, et niisuguseid on Kopli vahel küllaga jalutamas nähtud,” räägib Eesti esimese corgi, 13-aastase Gigi omanik Astrid Lundava. Gigi pärisnimi on Svarzekoks It’s Up To You, mis tähendab, et kõik sõltub sinust endast. “Corgidel ongi sellised väljenduslikud nimed,” selgitab Astrid. Ta soostub, et äärmisel juhul võib corgisid naljatades “kuninglikeks krantsideks” nimetada.

Eestlanna lugu seltskondlikesse, naervatesse ja energilistesse corgidesse kiindumisel on üsna sarnane kuninganna Elisabeth II kiindumislooga – kui korra oled neid näinud, siis soovid neid kohe ka endale. Printsess Elisabeth koos noorema õe Margarethiga rääkisid kuningast isale ja kuningannast emale, kui toredaid koeri nad olid näinud ning peagi oli tüdrukutele esimene Dookie-nimeline corgi kingitud.

Elisabethist on saanud eluks ajaks corgide austaja ja praegu on tal neid lausa seitse – Emma, Linnet, Rush, Minnie, Monty, Willow ja Holly. Printsess Margarethe kiindus rohkem taksidesse ning tema takside ja kuninganna corgide ühistest järeltulijaist on saadud lausa uus koeratõug dorgi.

Astrid kohtas Gigit 13 aastat tagasi Soomes ühes koerakasvatuses töötades. “Kaks minu jaoks tundmatut kutsikat jooksid äkki mööda. Küsisin: kes need nüüd olid? Üks kutsikaist oli vaba ja sain ta endale,” meenutab Astrid oma corgide lugu.

Naervad õgardid

Astridi koduuksest sisse minnes ei pääse mitu minutit edasi liikuma, sest neli madalat koerakest hauguvad rõõmsalt, nõudlikult ning konkureerides, et tähelepanu ja paisid endale saada.

“Corgi on hea seltsikoer, lõbus, aga temaga peab ka palju tegelema,” iseloomustab perenaine. Corgidel on kalduvus paksuks minna, sest nad on suured õgardid, kui neid ei piirata. Söögi pärast käib Astridi sõnul alati võitlus.

Algselt on corgid olnud karjakoerad ning seda tööd teevad kindlasti veel paljud. Eestis on kuni 70 corgit ja ühes Lõuna-Eesti kasvanduses kasutatakse neid ka karjakoertena. Corgid on eriti tuntud lehmaajajatena. Oma valju haukumise ning lehma kannast näksamisega suudavad nad suuri loomi hästi ajada. Kuna corgid on väga madalad, ei saa lehmad neid üldjuhul ka jalaga lüüa. Corgid on ka väga väledad ning suudavad Astridi kogemuste põhjal joosta võidu isegi mitu korda suurema saksa lambakoeraga.

Kas corgi tunneb numbreid, Astrid täpselt öelda ei tea, kuid kui õues jalutades on keegi pereliikmetest kuhugi kadunud, siis muutuvad corgid rahutuks ja hakkavad otsima.

Corgid on pikaealised: isegi 17–18-aastased pole haruldus, aga nendega tuleb tegeleda ja neid mitte paksuks sööta. Neile meeldib ujuda, neil puudub jahiinstinkt.

Astridi kõik neli koera – 13-aastane Gigi, 11-aastane Reiska, 6,5-aastane Pipi ning neljakuune Kelly – ei ole kunagi hammustanud ega inimest rünnanud. Samas peab neile kindlasti selgeks tegema, kes on majas peremees. “Nad oskavad väga hästi inimestele nn pähe istuda,” ütleb Astrid. “Ta on normaalne koer, kes mõtleb koera moodi,” võtab naine kokku oma lemmikute olemuse.

Corgid tõmbavad tähelepanu

•• Eestisse Elisabeth II ühtegi oma neljateistkümnest koerast (tal on lisaks kaks dorgit ja viis kokkerspanjelit) kaasa ei võta, kuid Suurbritannias võtab ta Šotimaale puhkama sõites kindlasti corgid kaasa. Kuningannale meeldib pärastlõunati oma koerakestega ise jalutamas käia ning võimalusel neid ka ise toita.

•• Kuna kuninganna pressisekretär Penny Russel-Smith on andnud vihje, et Eesti corgide omanikud võivad kuningannaga Raekoja platsile kohtuma tulles ka oma koerakesi kaasa võtta, siis see plaan mitmetel Tallinna inimestel ongi. Pressisekretär uskus, et kuninganna tähelepanu õnnestub koerakesega endale tõmmata.

Kuninglikud tallid ja sõidukid

•• Kuninganna Elisabeth II on tuntud ka kui hobusekasvataja – talle meeldib ratsutada, aga käia ka hobuste võidusõite vaatamas. Ka 85-aastane Edinburghi hertsog armastab hoolimata kõrgest east ratsutamas käia.

•• Buckinghami palee kõrval asuvad kuninglikud tallid ehk Royal Mews, mis on senise kuju saanud Buckinghami paleega ühel ajal 19. sajandi esimesel poolel. Kunagine hobuste ja tõldade elu- ja hoiukoht ning teenrite lastele mõeldud kuninglik kool on jäänud nüüdseks ikka hobuste elu- ja treeningukohaks. Kuninglikke tööhobuseid on tänapäeval palju vähem kui sajand tagasi, kuid tseremooniatel tõlla ees kuni kaheksakesi rakendis sõitmiseks tuleb neid järjepidevalt kasvatada ja välja õpetada.

Eriline tseremoonia on igal aastal parlamendi avaistungi eel, mille täpne ajakava on tallides külalistele lugemiseks pidevalt väljas. Kuninglikud tallid on ka populaarne turistide külastuskoht ja seal on suur tõenäosus kuninglikke hobuseid näha.

•• Tallides on tänapäeval ka kaheksa riigi limusiinid – kaks Bentlyt, kolm Rolls-Royce’i ja kolm Daimlerit. Neil limusiinidel pole registreerimisnumbrit, vaid nad on nummerdatud lihtsalt PHANTOM 1, 2, 3 jne.

•• Nagu tavaliselt visiitidel, nii ka Eestisse kuninglikke limusiine Inglismaalt ei tooda, kuid renditakse siiski eriautod. Kuninganna ja prints sõidavad koos Range Roveriga (mootor 4,2, 2006. aasta mudel) ja prints üksi sõidab vahepeal Land Rover Discoveriga (mootor 4,4, 2005. aasta mudel).

•• Nagu kuninglikud limusiinid Inglismaal, nii on ka need ühelt poolt väga turvalised, kuid samas kõrged, et kuninglik paar tee ääres seisvale rahvale hästi välja paistaks.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare