Naftalaigud trügivad juba teisele poole New Orleansi
Mehhiko lahes juba kolmandat kuud puuraugust lekkiv nafta on leidnud tee ka merest eraldatud Pontchartraini järve, mille kaldal asub New Orleansi linn. Üle poole tonni naftajääke on juba järvest välja korjatud, USA suuruselt teise soolase veega järve vee sõelumist jätkab 19 väikealust. Üha enam naftat leiab tee ka Texase rannikule. Florida päikeserannad on seni veel puutumata. Kõik viis USA laheäärset osariiki on sunnitud kaldaid naftalaikude eest kaitsma, Louisiana ja Texase päästetöötajad üritavad puhastada pelikane ja teisi linde ning mereloomi, kaldalt nafta seast korjatakse hukkunud delfiine ja kilpkonni ning on tõsine kahtlus, et ka üks Mehhiko lahest leitud surnud kašelott oli naftalaigust läbi ujunud.
Mehhiko võim arvab, et nende rannad võivad jääda Louisiana lähistel lekkivast naftast üldse puutumata, kui just mõni orkaan naftalaigu levikusuunda ei muuda. Kuuba valmistub naftareostuse saabumiseks, kuid esialgu üksnes teoreetiliselt. Lekkimist jätkav Deepwater Horizoni naftatoru paiskab päevas merre kuni 60 000 barrelit naftat, puhastusalused suudavad sama ajaga koristada 25 000 barrelit. Senised katsed Macondo naftaväljal 1500 meetri sügavusel leket sulgeda on jäänud tulemusteta, kaks puurtorni üritab praegu jõuda päästepuurimistega sama sügavale, et merepõhja naftasurvet pisutki leevendada. Naftalekke tõrjumine on endiselt jäetud Briti naftakontserni BP teha, küll on operatsioonidesse kaasatud üha enam USA rannavalvealuseid ja Tyndalli lennuväebaasi õhusõidukeid. BP kinnitab, et praegu tõrjub naftat kokku juba 6563 laeva, 113 lennukit ja 44 500 inimest.
Jõud hakkab lõppema
Kui Alaska võim pidi 1989. aastal võitlema Exxon Valdezi lekkega, kulus puhastustöödeks enam kui aasta, ja siis ei purskunud naftat pidevalt juurde. Nüüd on aga näha, et kõik seni halvima stsenaariumi puhuks Mehhiko lahele koondatud naftatõrjevahendid on juba 90 protsendi ulatuses kasutusel. Seda, kuidas lekkiv puurauk merepõhjas lõplikult sulgeda, ei paista teadvat keegi. Puhastamist on takistanud ka Mehhikot ründav orkaan Alex. Louisiana kuberner Bobby Jindal on juba raevutsenud, et päästealused kohe tööle ei asunud, vaid ootasid marutuulte vaibumist. Louisiana esisel ootab käsku kunagisest Saksa parvlaevast ümber ehitatud naftakoristuslaev Helix Producer, mis peaks suutma koguda päevas isegi 53 000 barrelit naftat. Kohale on toodud ka hiigelsõelaga Taiwani alus, mida hüütakse Vaalaks. USA president Barack Obama üritab samal ajal kongressis läbi suruda rannikulähedase naftapuurimise keeldu, tekitades suuremates naftakontsernides paanikat. Keeld seaks ohtu kolmandiku USA naftatoodangut ja tuhandeid töökohti, kuid meedia surve alla sattunud Obama on sunnitud end kuidagi tõestama. Samal ajal keelas keskvalitsus Louisiana osariigi plaani rajada merre nafta tõrjumiseks võimsaid kivivalle ja nüüd ootavad need kivihunnikud oma saatust pargastel Mississippi suudmes.
BP pakub end investoritele
•• Kolmandat kuud jätkuv naftaleke on andnud USA poliitikutele põhjust teha BP-le üha rängemaid etteheiteid. USA võim sunnib BP-d võtma kasutusele uusi tõrjevahendeid, naftalekke tõrjumiseks on seni kulutatud juba 3,12 miljardit dollarit, millest enamik võetakse just BP taskust. Hüvitusnõudeid on kuhjunud juba ligi 95 000, enamikus kaluritelt, kelle elatusallikat ähvardab suur oht.
•• Rahalistesse raskustesse sattunud suurkontsern BP otsib nüüd uusi investoreid, kuid see on omakorda ärritanud USA riiki. USA justiitsministeerium saatis 23. juunil BP-le erakordselt teravatoonilise nõude, et igasugustest muutustest BP aktsionäride koosseisus tuleb Ühendriike ette teavitada, andes märku, et ka Washingtonil on nõudmisi firma varale.
•• BP on staažikas firma, mis kandis 1909–1935 nime Anglo-Persian Oil Company, 1935–1954 Anglo-Iranian Oil Company, 1954–2000 British Petroleum, 2000–2001 BP Amoco, nüüd aga pelgalt BP. Firma kaotas 1979. aasta Iraani islamirevolutsiooni tõttu kõvasti raha.
•• Esialgu on võimalike BP-sse investeerijatena mainitud Kuveidi investeerimisfondi, Hiina naftakontserni PetroChina, USA hiiglast Exxon Mobil ja ka Liibüa naftatööstust. BP on aga kummutanud kuuldused, nagu kavatsetaks turule paisata uusi aktsiaid ja see on aidanud BP aktsiatel kerkida.
Kronoloogia
Mehhiko lahe naftareostuse ajalugu
20. aprill: energiahiiu BP naftapuurimisplatvormil Deepwater Horizon toimub plahvatus, hukkub 11 töötajat.
22. aprill: Deepwater Horizon vajub põhja, tekib naftalaik.
25. aprill: pingutused käivitada naftalekke tõkestamise seadeldis tunnistatakse luhtunuks.
29. aprill: president Obama lubab suunata kõik olemasolevad ressursid naftalekke likvideerimiseks ja kinnitab, et koristustööde eest vastutab BP.
30. aprill: Obama abi teatab, et uutel aladel ei käivitata uusi naftapuurtorne enne, kui Deepwater Horizoni katastroofi põhjus on selgunud. BP tegevjuht Hayward ütleb, et kompanii võtab endale kogu vastutuse ja hüvitab õigustatud kahjunõuded ja koristamise kulu.
2. mai: Obama käib Mehhiko lahe rannikul. Naftalekkele lähedastel aladel keelatakse kalapüük. BP alustab külgpuuraugu puurimist, et sulgeda selle kaudu sügaval maa all lekkiv puurauk. Puurimiseks kulub umbes kolm kuud.
7. mai: katsed paigaldada puuraugule kogumiskuppel ei õnnestu.
9. mai: BP teatab, et katsetab augu täitmist rehvitükkide ja golfipallidega.
19. mai: esimene suurem kogus naftat jõuab Louisiana märgaladele.
28. mai: Obama käib Louisiana rannikul, Hayward lendab lennukil lahe kohal.
29. mai: BP teatab, et puuraugu sulgemine ei õnnestunud ka teisel meetodil.
1. juuni: BP aktsia langeb Londoni börsil 17 protsenti, firma turuväärtusest kaob 23 miljardit dollarit. USA justiitsministeerium alustab plahvatuse ja lekke kohta kriminaal- ja tsiviiljuurdlust.
2. juuni: veel üks meetod augu sulgemiseks ei anna tulemust, kuid osa naftat suudetakse siiski kokku koguda. Kalapüügikeeldu laiendatakse 37 protsendile USA föderaalvetest Mehhiko lahes.
4. juuni: kolmandat korda piirkonnas ringi sõites hoiatab Obama BP-d, et too ei püüaks hüvitistest kõrvale hiilida.
9. juuni: USA siseminister ütleb, et BP peab maksma kinni nende töötajate palga, kes puurimise moratooriumi tõttu ei saa tööd teha. 14. juuni: Obama on neljandat korda katastroofipiirkonnas.
15. juuni: esimeses telepöördumises Ovaalkabinetist lubab Obama võidelda naftalekkega kõigi vahenditega ja nii kaua kui vaja. Maksma lubab ta selle eest panna BP.
16. juuni: BP moodustab 20 miljardi dollari suuruse fondi kahjude katteks, loobudes ühtlasi aktsionäridele dividendide maksmisest.
21. juuni: avalikkuse ette jõuab BP sisemiseks kasutuseks mõeldud dokument, milles hinnatakse kõige suuremaks võimalikuks lekkeks lausa 100 000 barrelit ehk 15,9 miljonit liitrit päevas.
28. juuni: BP teatel ulatuvad naftalekkega seotud kulutused saja miljoni dollarini päevas. 3. juuli: nafta kokku korjamiseks ümber seadistatud supertanker alustab katsetusi. Teoreetiliselt on kogumisvõimsus 500 000 barrelit päevas.
4. juuli: kui tavaliselt on laheäärsed rannad iseseisvuspäeval rahvast täis, siis sedapuhku tegutsevad seal vaid naftakoristajad.
Allikas: Reuters
