Napilt surmast pääsenud Inguššia president pöördub tööle tagasi

Tšetšeenia naabervabariigi Inguššia president Junus-Bek Jevkurov, kes sai tema auto pihta sihitud enesetapurünnakus raskelt haavata, võib talle määratud Põhja-Kaukaasia vabariigi valitsemist jätkata 20. augustil.

Jevkurovi teovõimetuse ajal vabariigi presidendi kohuseid täitev peaminister Rašid Gaisanovi arvates võib president tööd jätkata, kirjutas Gazeta.ru. Eile ilmus Jevkurov videokaamera ette esimest korda haiglavoodis istudes, mitte lamades, ja lausus kaamerasse ka mõned sõnad.

"Inguššia president Junus-Bek Jevkurov tunneb ennast väga hästi ja kindlasti paraneb," ütles Gaisanov. "Ootan, et ta asub presidendi ametikohuseid täitma juba augusti keskel."

Sõjaväeluuraja taustaga Jevkurov sai veidi üle kuu aja tagasi enesetapurünnakus raskelt vigastada. Jevkurovi konvoi kõrval toimus plahvatus Inguššia pealinna Nazrani lähistel. Rünnakus hukkus kolm tema ihukaitsjat.

Tšetšeenia naabervabariigis Inguššias on viimastel aastatel vägivaldsete rünnakute arv kasvanud ning Inguššia on praegu rahutum piirkond kui Tšetšeenia.

Jevkurovi määras Inguššia presidendiks Venemaa president Dmitri Medvedev mullu oktoobri lõpus, kui vabariigi eelmine ebapopulaarne president, KGB ja FSB taustaga Murat Zjazikov oli lasknud tappa opositsioonilise ajakirjaniku Magomed Jevlojevi. Jevkurov suutis olukorda kaose piiril vankuvas vabariigis märgatavalt stabiliseerida.

Džihaadisõdurid ja ilmalikud iseseisvuslased

Inguššia endise presidendi Ruslan Auševi hinnangul on võimudel inguši vastupanuvõitlejatega raskem ühist keelt leida kui tšetšeeni iseseisvuslastega, sest paljud inguši võitlejad on sõda alustanud üleilmse džihaadina, mitte poliitiliste või rahvuslike õiguste nimel.

Võrdluseks: Tšetšeenia vabariigi Vene-meelne valitsus on alustanud läbirääkimisi tšetšeeni iseseisvuslaste ilmalikuma tiiva juhitud Itškeeria valitsusega, samal ajal tõotades tabada ja tappa islamistliku tiiva juhi Doku Umarovi, kes võimude andmetel sai hiljuti haavata, kuid pääses eluga.

Põhja-Kaukasuse piirkonda, kuhu kuulub ka Põhja-Osseetia ja Dagestani vabariik, peetakse Kremli jaoks suurimaks julgeolekuväljakutseks. Võimu kogu piirkonna üle noolib juba mõnda aega Tšetšeeni vabariigi autokraatlik president Ramzan Kadõrov.

Jevkurov on teeninud kuumades kohtades ka enne seda, kui Venemaa president Dmitri Medvedev ta Inguššia presidendiks määras, et Põhja-Kaukaasiasse stabiilsust tuua. Jevkurov juhtis nimelt 1999. aastal Vene vägede pataljoni, mis hõivas Kosovo sõja ajal Kosovo pealinna Priština lennuvälja. See intsident oleks toona Kosovos Briti vägesid juhtinud kindral sir Mike Jacksoni hinnangul peaaegu Kolmanda maailmasõja vallandanud.